T-10

T-10

T-10 tehnilised andmed
Pikkus	7,25 m
Laius	3,38 m
Kõrgus	2,46 m
Kaal	50 t
Kiirus	maastikul ? km/h maanteel 43 km/h
Käiguvaru	maanteel ? km/h maanteel 180–200 km
Suurtükk	122 mm 30 mürsku
Kuulipildujad	2X12,7 mm padrunit 1000
Soomus	kuni 250 mm
Mootor	V12-5
Mootori võimsus	700 hj
Meeskond	4 inimest

T-10 oli Nõukogude Liidu külma sõja aegne rasketank, KV- ja IS-tankide seeria lõplik tulemus. Projekteerimise ajal oli selle töönimi Objekt 730. Tootma hakati seda 1953. aastal IS-10 nime all (Jossif Stalini järgi), kuid pärast Stalini surma muudeti nimi varsti T-10-ks.

Kirjeldus

T-10 projekt valmis 1949. aastal peakonstruktor Žozef Kotini juhtimisel, salanimega Objekt 730. Tank sai nimeks IS-10 (IS-8 Mati Õuna järgi), hüüti ka Lenini tankiks. Tanki katsetati 1952. aastani ja hakati tootma 1953. aastal Tšeljabinski Kirovi tehases. Hiljem muudeti tanki nimi T-10-ks, tõenäoliselt peale Stalini "isikukultuse" paljastamist Nikita Hruštšovi poolt 1956. aastal.^[1]

Võrreldes IS-3-ga oli T-10 kere pikem, sellel oli seitse paari sõidurattaid, mitte kuus, suurem torn uue gaasipiduriga kahuriga, täiustatud diiselmootor ja paksem soomus. T-10 üldine võimekus oli sama, kuigi ta suutis kanda rohkem laskemoona. Tanki mootor oli 700-hobujõuline diiselmootor V12-5. Pearelvaks oli 122 mm kahur ja sellel lisandus kaks 12,7 mm kuulipildujat: üks kahuri kõrval, teine torni lael.^[1]

Tootmine

Tootmist alustati 1953. aastal Tšeljabinski Kirovi tehases. T-10M-i hakati tootma ka Leningradi Kirovi tehases.^[1]

Leningradi ja Tšeljabinski tankid erinesid mõnevõrra. Tšeljabinski tank kaalus 50 tonni, selle torni esikülje soomuse paksus oli 200 mm ja mootoriks 750-hobujõuline V12-6. Aga Leningradi tank kaalus 51,5 tonni, torni esikülje soomuse paksus oli 136 mm ja mootoriks 750-hobujõuline V12-6B.^[1]

Aastal 1962. tootmine Tšeljabinskis lõpetati, kuid Leningradis jätkus tootmine 1966. aastani. Pärast seda muutus Nõukogude armee tankikontseptsioon. Rasketankid olid mõeldud läbimurdetankideks, kuid arvati, et nüüd saavad selle ülesandega hakkama ka uued keskmised tankid T-64, mis hiljem põhitankideks ümber klassifitseeriti.^[1]

Kokku toodeti umbes 8000 (teistel andmetel 1439 või 1539) tanki T-10.

Mudelid

T-10 – (1952)
T-10A – (1956) lisandus ühetasandiline kahuristabilisaator.^[1]
T-10B – (1957) lisandus kahetasandiline kahuristabilisaator.^[1]
T-10M – (1957) täiustatud versioon pikema suurtükiga M-62-T2 L/43, viieastmeline suudmepidur, kahetasandiline kahuristabilisaator, kuulipildujad asendati 14,5 mm KPVT kuulipildujaga (parem ballistiline sobivus uue suurtükiga), infrapunane öövaatlusseade TBK kaitse. Üldpikkus 10,29 m.^[1]
- 1963 – T-10M varustati OPVT snorkliga.
- 1967 – T-10M varustati APDS ja HEAT laskemoonaga.
TES-Z – T-10 veermikule ehitati 1960. aastatel mobiilne tuumareaktor, mille võimsus oli 1,5 MW. Masin kaalus 90 tonni ja valmistati üks prototüüp. Piisavat kiirgusohutust tagada ei suudetud ja masinat tootma ei hakatud.^[2]

**T-10 põhilised tehnilised näitajad^[1]**
Tanki nimetus	T-10	T-10A/T-10B	T-10M	T-10M*^[a]
Kaal t	50,0	50,0	50,0	51,5
Pikkus koos kahuriga m	9,72	9,72	10,56	10,56
Kere pikkus m	7,25	7,25	7,25	7,25
Laius m	3,38	3,38	3,38	3,38
Kõrgus m	2,46	2,50	2,35	2,59
Kahuri kaliiber / laskemoonavaru	122 / 30	122 / 30	122 / 30	122 / 30
Kuulipilduja(d) arv/kaliiber/laskemoonavaru	2/12,7/1000	2/12,7/1000	2/14,5/744	2/14,5/744
Mootori võimsus hobujõududes	700	700	750	750
Max kiirus km/h	43	42	53	51
Käiguvaru maanteel km	180–200	230	280	200–350
Kütusevaru l	930	930	950	940
Kere / ja torni esikülje soomus mm	120 / 250	120 / 200	120 / 136	120 / 200
Meeskond	4	4	4	4

Märkused: ^a Leningradis toodetud T-10M andmed.

Kasutamine

Tanke T-10 kasutati iseseisvates tankipolkudes, mis kuulusid armeede juurde, ja iseseisvates tankipataljonides, mis kuulusid diviiside juurde. Selliseid iseseisvaid tankiüksusi sai liita mehhaniseeritud üksuste juurde, et toetada jalaväe operatsioone ja teha läbimurdeid.^[1]

T-10 püsis Venemaa relvastuses kuni 1993. aastani, kuid seisid sel ajal juba tõenäoliselt kuskil Kesk-Aasia tankiladudes ega olnud aktiivses kasutuses.^[1]

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 Õun, lk 63–64
↑ Rein Sikk Läänemerel sünnib maailma esimene ujuv tuumajaam Eesti päevaleht 11.04.2011

Kirjandus

Christopher Chant World Encyclopedia of the Tank. Second edition. Inglismaa, Sutton Publishing 2002. ISBN 0750931477 Inglise keeles
Mati Õun Tankid, mis ei vallutanud Euroopat Tallinn Sentinel 2005 ISBN 9985960904

[oun-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 Õun, lk 63–64

[2] Rein Sikk Läänemerel sünnib maailma esimene ujuv tuumajaam Eesti päevaleht 11.04.2011

[1]

[2]

v r Nõukogude Liidu ja Ukraina ja Valgevene ja Venemaa soomustehnika pärast Teist maailmasõda
Tankid	T-54/T-55 · T-62 · T-64 · T-72 · T-80 · T-90 · IS-7 · T-10 · T-14
Liikursuurtükid	2S1 Gvozdika · 2S3 Akatsija · 2S5 Giatsint-S · 2S19 Msta-S
Tankihävitajad	IT-130
Õhutõrjesoomukid	ZSU-23-4
Jalaväe lahingumasinad	BMP-1 · BMP-2 · BMP-3 · BMD-1 · BMD-2 · BMD-3 · BMD-4
Soomustransportöörid	MT-LB · BTR-60 · BTR-70 · BTR-80
Kategooria: Sõjatehnika