Johannes Vanja

Allikas: Vikipeedia

Johannes Vanja (18931937 NSV Liit) oli Eesti poliitik, Riigikogu saadik Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene maailmasõja ajal asus ta mobiliseerituna teenistuses Tallinnas, Peeter Suure merekindluse töökodades sepana.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Vanja oli Tallinna sadamatehaste tööline ning Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu juhatuse esimees.

Johannes Vanja sai 1921. aastal asendusliikmena I Riigikogu saadikuks Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei poolt alates 7. jaanuarist 1921 (Jüri Roobergi asemel). Tegelikult juba alates 4. jaanuarist 1921. aastal, kuna kommunistlikud saadikud osalesid ka pidevalt avalikult riigivastases tegevuses, mille eest neid vahistati regulaarselt, mõisteti süüdi ning saadeti sunnitööle.

Kommunistide rühm I Riigikogus (1920-1923): Paul Raudsepp (sekretär), Jaan Reinberg, Jaan Santa, Johan Soans, Johannes-August Müürman, Johannes Vanja, Jaan Truumann (Tallinna linnavolikogu Kommunistide rühma liige), Elfriede Preismann (masinakirjutaja).

I Riigikogu koosseisust heideti Vanja välja 29. septembril 1922, sest mõisteti riigivastase poliitilise tegevuse eest 115 protsessil 8 aastaks sunnitööle[1].

Johannes Vanja vahetati koos teiste ebaseadusliku kommunistliku tegevuse eest Eestis kinni peetud ja süüdi mõistetud poliitiliste vangidega välja Nõukogude Venemaale, kus ta aga 1937. aasta massirepressioonide käigus hukati.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]