Sven Tumba

Sven Tumba (vasakul, 1960)

Hõbe	1952	jäähoki
Pronks	1964	jäähoki

Kuld	1953	jäähoki
Kuld	1957	jäähoki
Kuld	1962	jäähoki
Hõbe	1963	jäähoki
Pronks	1954	jäähoki
Pronks	1958	jäähoki
Pronks	1965	jäähoki

Sven Tumba (kuni 1965 Sven Olof Gunnar Johansson; 28. august 1931 Stockholm – 1. oktoober 2011 Stockholm) oli Rootsi jäähokimängija, jalgpallur ja golfimängija.

Et Johansson on Rootsis väga levinud perekonnanimi, sai ta esialgu hüüdnime oma kodulinna Tumba järgi. 1960. aasta oktoobris abiellus ta Monaga ning 1965 muutsid nad perekonnanime ametlikult.

Aastatel 1950–1966 tuli ta klubis Djurgårdens IF Hockey mängides 8 korda Rootsi meistriks, nimelt aastail 1954, 1955 ja 1958–1963. Djurgården ei anna tema auks särki number 5 enam kellelegi välja.

1955 leiutas Tumba hokimängijate jaoks kiivri.

Tumba oli esimene eurooplane, kes osales NHL-i meeskonna treeninglaagris. 1957 mängis ta Bostoni Bruinsi laagris ja talle pakuti lepingut, aga ta polnud sellega nõus, sest pärast seda poleks ta enam tohtinud Rootsi koondises mängida.

Ta võitis Rootsi meistri tiitli ka jalgpallis (aastal 1959 Djurgårdeni meeskonnas) ja osales ühes koondisemängus Norra jalgpallikoondise vastu aastal 1956.

Aastal 1968 lõpetas Tumba oma jäähokikarjääri ja tegeles seejärel eelkõige golfi populariseerimisega Rootsis. Ta rajas golfiradu ning korraldas võistlusi ja treeninguid.

Koondisekarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Tumba esimesed suurvõistlused olid 1952. aasta taliolümpiamängud Oslos. 9 meeskonda mängisid üheringilise turniiri. Rootsi alustas nelja suureskoorilise võiduga autsaiderite üle, järgnesid puhkepäev ja vaba voor. Seejärel alistas Rootsi USA jäähokikoondise 4:2 ja see oli USA ainus kaotus sel olümpial. Siis tuli vastu võtta 2:3 kaotus Kanada jäähokikoondiselt, edasi võideti Šveitsi jäähokikoondist 5:2. Viimases voorus Tšehhoslovakkia jäähokikoondise vastu andnuks võit hõbemedali, aga Rootsi kaotas 0:4. Rootsil ja Tšehhoslovakkial oli ühepalju 12 punkti ja ka ühesugune väravate vahe +29, Rootsi oli löönud 1 värava rohkem. Korraldajad otsustasid pidada eraldi pronksikohtumise, kus Tšehhoslovakkia läks 3:0 juhtima, aga Rootsi võitis 5:3.

1953. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid Šveitsis Baselis. Turniirist loobusid Kanada, USA ja NSV Liit. Kanada teatas, et nad on nii tugevad, et ei taha oma mängustiili eurooplastele näidata. Tšehhoslovakkia jättis turniiri pooleli, sest nende riigipea Klement Gottwald suri Stalini matustel saadud kopsupõletikku. Seejärel oli Rootsil lihtne esimest korda maailmameistriks tulla, alistades kõik vastased ülekaalukalt (võitis ka Tšehhoslovakkia). Järgnesid Lääne-Saksamaa ja Šveits.

1954. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid Stockholmis. 8 meeskonda pidasid üheringilise turniiri. Tippmeeskondadest puudus USA. Kolmandas voorus sai Rootsi suure 0:8 kaotuse Kanadalt ja vajas kuuendas voorus hädasti võitu NSV Liidu jäähokikoondise üle, aga ei suutnud enamat 1:1 viigist. Viimases voorus alistas Rootsi Tšehhoslovakkia 4:2 ja korraldajad hakkasid müüma juba pileteid hõbemedalimängule Rootsi ja NSV Liidu vahel eeldusel, et Kanada võidab turniiri nagunii, kuid NSV Liit alistas üllatuslikult Kanada 7:2 ja tuli ise maailmameistriks, jättes Rootsi pronksile.

1955. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid Lääne-Saksamaal. 9 meeskonda pidasid üheringilise turniiri. Rootsi kaotas NSV Liidule, Tšehhoslovakkiale ja Kanadale ning viigistas USA-ga, ülejäänuid võitis. See andis Rootsile 5. koha.

1956. aasta taliolümpiamängud toimusid Itaalias Cortina d'Ampezzos. Rootsi pidi kõigepealt kolmeliikmelises alagrupis kahe parema sekka jõudma. Rootsi kaotas Rootsi NSV Liidule 1:5, kuid võitis Šveitsi 6:5 ja tuli alagrupis teiseks. Seevastu kuueliikmelises finaalgrupis sai Rootsi üheainsa võidu, nimelt 5:0 Tšehhoslovakkia üle, ja viigi Lääne-Saksamaaga. See andis Rootsile neljanda koha. Olümpiavõitjaks tuli NSV Liit USA ja Kanada ees.

1957. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid esimest korda Nõukogude Liidus Moskvas. Need olid viimased maailmameistrivõistlused, mis peeti looduslikul jääl. Äsja oli Nõukogude Liit maha surnud Ungari ülestõusu ning protesti märgiks loobusid Kanada, USA, Norra, Lääne-Saksamaa, Itaalia ja Šveits. 8 meeskonda pidasid üheringilise turniiri. Kolmandas voorus alistas Rootsi 2:0 Tšehhoslovakkia, seevastu viiendas voorus viigistasid NSV Liit ja Tšehhoslovakkia 2:2. Viimases voorus vaatas NSV Liidu ja Rootsi vahelist kohtumist 55 tuhat inimest, mis oli kõigi aegade rekord hokimatši pealtvaatajate osas kuni 2001. aastani. Rootsi läks 2:0 juhtima, jäi siis 2:4 taha ja suutis 4:4 viigistada. Rootsi tuli maailmameistriks ja Sven Tumba valiti turniiri parimaks ründajaks.

1958. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid Oslos. 8 meeskonda mängisid üheringilise turniiri. Rootsi kaotas neljandas voorus Kanadale 2:10 ja kuuendas voorus NSV Liidule 3:4, aga alistas ülejäänud vastased, sealhulgas viimases voorus Tšehhoslovakkia pronksimängus 7:1 ja tuli kolmandaks.

1959. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid Tšehhoslovakkias. Kõigepealt olid meeskonnad neljaliikmelistes alagruppides, kust 4 paremat edasi pääsesid. Rootsi võitis suurelt Itaalia ja Lääne-Saksamaa, viigistas teises voorus Soome jäähokikoondisega ja pääses finaalturniirile. Kuid seal sai Rootsi vaid ühe võidu (2:1 Soome üle) ja 4 kaotust ja jäi 5. kohale.

1960. aasta taliolümpiamängud toimusid USA-s Squaw Valleys. 9 meeskonda olid jaotatud kolmestesse alagruppidesse, kust kaks paremat finaalturniirile pääsesid. Rootsi kaotas Kanadale 2:5, aga võitis Jaapani jäähokikoondise 19:0 ja pääses edasi. Ent finaalturniiril tuli leppida ühe viigiga (teises voorus NSV Liidu vastu) ja ühe võiduga (viimases voorus Lääne-Saksamaa üle) ning 5. kohaga.

1961. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid Šveitsis. 8 meeskonda mängisid üheringilise turniiri. Rootsi alustas kohe kaotustega Kanadale 1:6 ja NSV Liidule 2:6, võitis ülejäänud vastased kuni viimase vooruni, kus Rootsi jaoks tähtsusetus mängus kaotati ka Tšehhoslovakkiale 2:5 ja see andis 4. koha. Võitis Kanada Tšehhoslovakkia ja NSV Liidu ees.

1962. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid USA-s Colorado Springsis. Kogu sotsialismileer boikoteeris neid mänge. 8 meeskonda pidasid üheringilise turniiri. Rootsi oli selgelt parima rünnakuga meeskond, võites näiteks avavoorus Šveitsi 17:2 ja viiendas voorus Suurbritanniat 17:0. Teises voorus alistas Rootsi USA 2:1 ja neljandas voorus Kanada 5:3 ning tuli täiseduga kolmandat korda maailmameistriks. Tumba nimetati turniiri parimaks ründajaks.

1963. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid Stockholmis. 8 meeskonda mängisid üheringilise turniiri. Juba teises voorus alistas Rootsi 2:1 NSV Liidu, neljandas voorus võideti USA koguni 17:2 ja kuuendas voorus ka Kanada 4:1. Kuid viimases voorus kaotas Rootsi Tšehhoslovakkiale 2:3. Rootsi ja NSV Liit kogusid võrdselt punkte ja NSV Liit tuli parema väravate vahe tõttu maailmameistriks.

1964. aasta taliolümpiamängud toimusid Austrias Innsbruckis. Olümpiale saamiseks tuli pidada valikmäng, milles Rootsi võitis Itaalia 12:2. Finaalturniiril mängisid 8 meeskonda üheringilise turniiri. Avavoorus kaotas Rootsi Kanadale 1:3, aga võitis teises voorus tiitlikaitsja USA 7:4. Kuuendas voorus kaotas Rootsi NSV Liidule 2:4 ja võitis viimases voorus Tšehhoslovakkia 8:3. NSV Liit tuli täiseduga olümpiavõitjaks. Rootsi, Tšehhoslovakkia ja Kanada vahel tekkis surnud ring, kus väravate vahe põhjal sai Rootsi hõbeda ja Tšehhoslovakkia pronksi. Kogu turniiri kaks kõige resultatiivsemat mängijat olid Sven Tumba (8 väravat + 3 resultatiivset söötu) ja Ulf Sterner (6 väravat + 5 resultatiivset söötu).

1965. aasta maailmameistrivõistlused jäähokis toimusid Soomes Tamperes. Tumbale jäid need viimasteks. Esimeses voorus alistas Rootsi 5:2 USA, seevastu kolmandas voorus vääratas, viigistades Soomega 2:2. Neljandas voorus kaotas Rootsi NSV Liidule 3:5, kuuendas võitis Kanada 6:4 ja hõbemedalit otsustavas mängus kaotas Tšehhoslovakkiale 2:3. NSV Liit võitis täiseduga, järgnesid Tšehhoslovakkia ja Rootsi.

Tumba on tänapäevani Rootsi jäähokikoondise kõige resultatiivsem mängija. Ta on visanud 245 mängus 186 väravat. Ta mängis Rootsi eest 14 maailmameistrivõistlustel ja 4 olümpiamängudel.

Aastal 1999 valiti Sven Tumba Rootsi kõigi aegade parimaks jäähokimängijaks. 1997 valiti ta IIHF-i kuulsuste halli.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Koduleht
Jaan Franclin Perlitz, Sven Tumba on surnud, Lääne Elu, 5. oktoober 2011