Sveinn Björnsson

Allikas: Vikipeedia
Sveinn Björnsson
Sveinn Björnsson

Islandi president
Ametiaeg
17. juuni 1944 – 25. jaanuar 1952
Eelnev Christian X (kui Islandi kuningas)
Järgnev Ásgeir Ásgeirsson

Sünniaeg 27. veebruar 1881
Sünnikoht Kopenhaagen, Taani
Surmaaeg 25. jaanuar 1952
Surmakoht Reykjavík, Island
Alma mater Kopenhaageni Ülikool

Sveinn Björnsson (27. veebruar 188125. jaanuar 1952) oli Islandi Vabariigi esimene president aastatel 1944–1952.

Aastal 1912 sai temast Reykjavíki linnanõukogu liige ning ta oli nõukogu president aastatel 1918–1920. Elukutselt oli Sveinn Björnsson advokaat.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sveinn Björnsson sündis Kopenhaagenis ning tema vanemad olid toimetaja ning hilisem minister Björn Jónsson ja Elísabet Sveinsdóttir. Ta oli abielus taanlanna Georgía Björnssoniga (neiuna Georgia Hoff-Hansen) ning nende abielust sündis kuus last.

Tema poeg Björn Sv. Björnsson teenis Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväes, kuuludes Schutzstaffeli ridadesse.[1]

Tema lapselapselaps Henrik Björnsson on laulja ja kitarrist rock-bändis Singapore Sling.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 19141916 ja 1920 oli ta Alþingi liige ning peale Islandi Kuningriigi välja kuulutamist aastal 1918 oli ta vahemikes 19201924 ja 19261940 ministriametis.

Islandi regendi lipp

Olgugi, et Islandist sai aastal 1918 suveräänne riik, korraldas riigi välissuhteid Teise maailmasõja alguseni Taani. Taani okupeerimine Saksa sõjaväe poolt 1940. aasta mais tõi kaasa Islandi suurema iseseisvuse ning Sveinn Björnsson valiti vahemikus 1941-1943 kolm korda Islandi regendiks. Talle anti kõik riigi tegevuse juhtimisega seotud õigused, mis seni olid olnud Taanis resideeruva Taani ja Islandi kuninga Christian X käes. 1941. aasta juulis sisenesid Björnssoni valitsuse kutsel Islandile Ameerika Ühendriikide väed ning väiksem hulk sõjaväelasi jäi sinna ka peale sõja lõppu. Nende jätkuv kohalolu kutsus esile riigi sõjajärgse välispoliitika peamise vaidlusküsimuse.

Alþing valis Björnssoni presideniks 1944. aastal, mil Islandi Vabariik loodi. Kuna islandlased pidid 1945. aastal endale esimest korda presidendi otse valima, kestis tema esimene valitsemisaeg vaid aasta. Siiski ei kandideerinud keegi Björnssoni vastu 1945. ja 1949. aasta valimistel. Ta suri riigi pealinnas Reykjavíkis 1952. aasta jaanuaris: rohkem kui aasta enne oma kolmanda ametiaja täitumist. Ta on seni ainus Islandi president, kes on ametis oleku ajal surnud.

Tema presidendiks olemise ajal olid ametis järgmised peaministrid:

Muu tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sveinn oli üks Islandi peamise laevakompanii "Eimskipafélag Íslands" rajajatest aastal 1914 ning selle juhataja aastatel 1914–1920 ja 1924–1926. Lisaks rajas ta kindlustusettevõtte "Brunabótafélag Íslands" ning oli selle direktor alates rajamisest 1916. aastal kuni 1920. aastani. Ta oli ka üks kindlustusettevõtte "Sjóvátryggingafélag Íslands" rajajatest ja selle juhatuse esimees alates rajamisest 1918. aastal kuni 1920. aastani ja vahemikus 1924–1926.

Svein Björnsson oli veel ka üks Islandi Punase Risti rajajatest 1924. aasta 10. detsembril ning kuni 1926. aastani ka selle juhatuse esimees.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Útsendingar Þjóðverja. Kasutatud 03.03.2014. (islandi)