Ásgeir Ásgeirsson

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ásgeir Ásgeirsson
Ásgeir Ásgeirsson
2. Islandi president
Ametiaeg
1. august 1952 – 1. august 1968
Eelnev Sveinn Björnsson
Järgnev Kristján Eldjárn
6. Islandi peaminister
Ametiaeg
3. juuni 1932 – 28. juuli 1934
Eelnev Tryggvi Þórhallsson
Järgnev Hermann Jónasson
Isikuandmed
Sünniaeg 13. mai 1894
Sünnikoht Kóranesi á Mýrum, Island
Surmaaeg 15. september 1972
Surmakoht Reykjavík, Island
Erakond Arengupartei
Alma mater Islandi Ülikool

Ásgeir Ásgeirsson (13. mai 189415. september 1972) oli Islandi poliitik, Islandi president 1952–1968. Ta oli järjekorras teine Islandi president.

Enne presidendiks saamist[muuda | muuda lähteteksti]

Ásgeir lõpetas aastal 1915 Islandi Ülikooli teoloogia erialal, kuid teda peeti kirikuõpetajaks ordineerimiseks liiga nooreks. Aastal 1917 abiellus ta Dóra Þórhallsdóttiriga, kelle isa Þórhallur Bjarnarson oli olnud Islandi piiskop aastatel 1908–1916. Dóra vend Tryggvi Þórhallsson oli vahemikus 1927–1932 Islandi peaminister.

29-aastaselt valiti Ásgeir Arengupartei (Framsóknarflokkurinn) ridades Alþingi liikmeks. Aastal 1930, mil tähistati Alþingi tuhande aasta vanuseks saamist, pidas just tema Alþingi presidendina Þingvelliril kõnet. 1931. aastal sai temast riigi majandusminister ning aasta hiljem juba peaminister. Aastal 1934 lahkus ta Arenguparteist ning osales mõnda aega valimistel sõltumatu kandidaadina. Hiljem astus ta Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse ning oli Alþingi liige kuni presidendiks valimiseni aastani 1952. Kuni presidendiks saamiseni oli ta ka Islandi panga Útvegsbanki Íslands president (aastast 1938). Útvegsbanki ning kolme teise panga põhjal moodustati hiljem Íslandsbanki, mis kannab tänapäeval nime Glitnir.

Presidendina[muuda | muuda lähteteksti]

Ásgeirsson valiti 1952. aastal Islandi teiseks presidendiks napi häälteenamusega. Uus president tuli valida eelmise presidendi Sveinn Björnssoni surma tõttu planeeritust varem. Ásgeirssoni peamine konkurent valimistel oli Reykjavíki Toomkiriku õpetaja Bjarni Jónsson, kellel oli sel hetkel valitsuses olnud Iseseisvuspartei ja Arengupartei toetus. Siiski õnnestus Ásgeirssonil koguda valimistel 46,7% häältest Jónssoni 44,1% vastu. Kolmas kandidaat Gísli Sveinsson, kes oli varem olnud Iseseisvuspartei ridades ka parlamendis, sai 6,0% häältest.

Aastatel 1956, 1960 ja 1964 valiti Ásgeirsson Islandi presidendiks ilma, et keegi oleks tema vastu kandideerinud. Vahetult peale tema neljanda ametiaja algust suri ta abikaasa Dóra leukeemiasse ning aastal 1968 otsustas Ásgeirsson uuesti kandideerimisest loobuda. Eeldati, et tema järeltulijaks presidendiametis valitakse tema väimees Gunnar Thoroddsen, kes aga küsitluste järgi favoriidina alustades kaotas siiski valimistel Kristján Eldjárnile.

Tema presidendiks olemise ajal olid ametis järgmised peaministrid:

1955. aastal anti talle Saksamaa teenetemärk (Sonderstufe des Großkreuzes des Verdienstordens der Bundesrepublik Deutschland).