Mine sisu juurde

Stephen Hawking

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Stephen William Hawking)
Stephen Hawking
Hawking 1980. aastal NASAs
Sündinud 8. jaanuar 1942
Oxford, Suurbritannia
Surnud 14. märts 2018 (76-aastaselt)
Cambridge, Suurbritannia
Rahvus inglane
Kodakondsus Suurbritannia
Haridus Oxfordi Ülikool (BA)
Cambridge'i Ülikool (PhD)
Teadlaskarjäär
Tegevusalad üldrelatiivsusteooria
kvantgravitatsioon
Hawkingi radiatsioon
Töökohad Cambridge'i Ülikool
California Tehnoloogiainstituut
Perimeteri teoreetilise füüsika instituut
Tunnustus Albert Einsteini auhind (1978)
Copley medal (2006)
Presidendi Vabadusmedal (2009)
Läbimurde auhind fundamentaalfüüsikas (2012)
Autogramm

Stephen William Hawking (8. jaanuar 194214. märts 2018) oli inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge'i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor. Hawkingi uurimused mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on märkimisväärsed ja mõjutanud paljusid teadlasi.

Hawking oli mitme teadusakadeemia, sealhulgas Londoni Kuningliku Seltsi, Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia ja Paavsti Teaduste Akadeemia liige. Ta oli Presidendi Vabadusmedali laureaat ja aastatel 19792009 oli ta Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessor.

Hawking saavutas edu oma populaarteaduslike kirjutistega, kus arutles oma teooriate ja kosmoloogia üle. Tema raamat "Aja lühilugu" oli tohutu läbimüügiga ja püsis The Sunday Timesi raamatumüügi edetabelis rekordilised 237 nädalat.

Hawking põdes alates 1963. aastast amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) ning ta ei saanud ise rääkida, mistõttu kasutas ta enda väljendamiseks arvuti tekitatavat kõnet.

Hawking sündis 8. jaanuaril 1942 Oxfordis. Tema vanemad olid Frank ja Isobel Hawking. Kuigi mõlema pered olid rahalistes raskustes, õppisid Hawkingi vanemad Oxfordi ülikoolis, kus Frank õppis meditsiini ja Isobel filosoofiat, politoloogiat ja majandust. Nad tutvusid varsti pärast teise maailmasõja algust meditsiiniuuringute instituudis, kus Isobel oli sekretär ja Frank teadlane. Nad elasid Highgate'is ja Isobel sünnitas Oxfordis, sest Londonit pommitati neil aastatel ja seal polnud turvaline.

Hawkingil on kaks nooremat õde ja kasuvend.

1950. aastal sai Frank Hawking Riikliku Meditsiiniuuringute Instituudi parasitoloogia osakonna juhatajaks ning pere kolis elama St Albansisse. Seal peeti peret üliintelligentseks, kuid mõnevõrra ekstsentriliseks. Söögilauas söödi vaikuses ja iga pereliige luges vaikselt omaette raamatut.

Kui Hawking õppis Cambridge'is, tutvus ta peol Jane Wilde'iga, kes oli ühe Stepheni sõbra õde. Veidi aega pärast seda diagnoositi Hawkingil ALS. Paar kihlus 1964. aasta oktoobris ning Hawking on hiljem öelnud, et see andis talle "midagi, mille nimel elada". Jane ja Stephen abiellusid 14. juulil 1965.

Abielu esimestel aastatel elas Jane Londonis, kuni ta sai diplomi. Paar külastas sel ajal konverentside ja füüsikaga seotud põhjustel palju Ameerika Ühendriike. Jane alustas õpinguid doktorantuuris ja 1967. aasta mais sündis paaril poeg Robert. Teine laps, tütar Lucy, sündis 1970 ja kolmas laps Timothy sündis 1979. aasta aprillis.

Hawking rääkis oma haigusest ja sellega seotud füüsilistest probleemidest harva, seda isegi abikaasa Jane'ile. Tema puue tähendas, et majapidamistöödest ta osa ei võtnud ja need jäid abikaasa õlule. See võimaldas mehel kulutada aega füüsika üle mõtisklemiseks. Kui Stephen sai tööd Ameerika Ühendriikides California osariigis Pasadenas, tegi Jane ettepaneku, et nende juures võiks elada ja abiks olla mõni doktorantuuris õppiv või selle lõpetanud tudeng. Hawking nõustus ning tema esimeseks õpilaseks ja assistendiks sai Bernard Carr. Pere veetis Pasadenas aasta.

1960. aastate lõpus arenes haigus edasi, Hawking hakkas käima karkudega ja lõpetas regulaarsete loengute pidamise. Ta kaotas aeglaselt kirjutamisvõime, aga omandas visuaalseid võimeid, sealhulgas võime näha geomeetrias võrrandeid. Füüsik Werner Israel võrdles hiljem tema saavutusi Mozartiga, kes mõtles oma peas välja terve sümfoonia. Siiski üritas Hawking endiselt jonnakalt iseseisev olla ja keeldus abist ja puudega seotud möönduste tegemisest. Ta soovis, et teda nähtaks kui "esiteks teadlast, teiseks kui populaarteaduslikku kirjanikku ja seejärel kui tavalist inimest samade soovide, unistuste ja ambitsioonidega nagu igal teisel inimesel." Jane Wilde Hawking ütles hiljem, et "mõned nimetaksid seda sihikindluseks, mõned kangekaelsuseks. Mina olen seda ühel või teisel ajal nimetanud mõlemaks." Hawkingit tuli palju veenda, enne kui ta 1960. aastate lõpus nõustus ratastooli kasutama hakkama. Hiljem sai ta kuulsaks omaduse poolest oma ratastooliga metsikult ringi kihutada. Hawking oli kolleegide hulgas populaarne, aga tema haigus, tormakus ja intelligentsus distantseerisid ta mõnestki kolleegist.

Hawking naasis Cambridge'i 1975. aastal. Tema uueks õpilaseks ja assistendiks sai Don Page, kellega Hawking sai lähedaseks. Hawkingi naise Jane'i koormus vähenes ning ta sai taas keskenduda teadustööle ja oma uuele hobile, laulmisele.

1977. aasta detsembris kohtas Jane kirikukooris laulmas käies organist Jonathan Hellyer Jonesi. Jonesist sai lähedane perekonnasõber ja 1980. aastate keskpaigaks olid Jonathan ja Jane teineteisesse armunud. Jane'i sõnul leppis ta abikaasa olukorraga ja teatas, et "ei protesteeri niikaua, kuni ta jätkab tema armastamist". Jane ja Jonathan otsustasid peret mitte lõhkuda ning nende suhe oli kaua aega pinnapealne.

1980. aastate alguseks oli Hawkingite abielu muutunud täiesti formaalseks. Jane tundis end ülekoormatuna, sest Stephen vajas assistentide ja medõdede hoolt. Samuti oli Hawkingi kuulsus perele ja kolleegidele koormav ja Jane ütles ühes intervjuus, et "tema roll oli öelda Stephenile, et ta pole jumal". Pinget tekitasid ka religioossed vaated, sest Jane oli kõikumatu kristlane, aga Hawking mitte.

1980. aastate lõpus sai Stephen lähedaseks ühe oma meditsiiniõe Elaine Masoniga ja kuigi mõned Hawkingi kolleegid, hooldajad ja pereliikmed olid häiritud naise iseloomust, lahkus mees 1990. aasta veebruaris Jane'i juurest ja lahutas temast 1995. aasta kevadel. Sama aasta septembris Stephen ja Elaine abiellusid.

1999. aastal avaldas Jane memuaarid "Music to Move the Stars", milles kirjeldas oma abielu Stepheniga ja selle allakäiku. Stephen Hawking seda ei kommenteerinud, vaid ütles, et ta ei loe biograafiaid enda elust. 2000. aastate alguses kartsid pereliikmed, et Elaine peksab meest, aga politsei lõpetas juurdluse pärast seda, kui Hawking keeldus kaebust esitamast.

2006. aastal Elaine ja Stephen lahutasid ning pärast seda muutus mees taas lähedasemaks Jane'i, oma laste ja lastelastega. 2007. aastal avaldas Jane Hawking raamatu "Reisides lõpmatusse: minu elu Stepheniga".

Stephen Hawkingi hauatähis Westminster Abbeys

Kremeerimise järel viidi 15. juunil 2018. aastal Westminster Abbeys läbi teenistus tänuavalduseks. Stephen Hawkingi põrm maeti seejärel prominentse kiriku löövi Isaac Newtoni ja Charles Darwini haudade vahele.

Teosed eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]