Sofi Oksanen

Allikas: Vikipeedia
Sofi Oksanen
Sofi Oksanen 2008. aastal
Sünninimi Sofi-Elina Oksanen
Sünniaeg 7. jaanuar 1977 (47-aastane)
Jyväskylä, Soome
Rahvus soomlane

Sofi Oksanen (sünninimi Sofi-Elina Oksanen;[1] sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik.

Romaani "Puhdistus" ("Puhastus") eest sai ta 2008. aastal Finlandia kirjandusauhinna, 2009. aastal Runebergi kirjandusauhinna ning 2010. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. 2013. aastal pälvis ta kogu senise loomingu eest Rootsi Akadeemia Põhjamaade kirjandusauhinna.

Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad" kui ka kõigepealt näidendi ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus" ning nende järg "Kui tuvid kadusid" räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata.

"Puhastuse" vastuvõtt Eestis on olnud vastuoluline. Ühelt poolt on Oksaneni tunnustatud Eesti ajaloo valusate teemade käsitlemise ning nende rahvusvahelisele üldsusele tutvustamise eest (Maimu Berg ja Vilja Kiisler). Teiselt poolt on teda süüdistatud Nõukogude-aegse Eesti elu ühekülgses kujutamises, vägivalla trivialiseerimises ja klišeelisuses (Piret Tali, Jaan Kaplinski, Rein Raud, Rein Veidemann ja Kaarel Tarand).

Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena.

2012. aastal valmis romaani "Puhastus" järgi Soome-Eesti koostööna samanimeline mängufilm, mis jõudis vaatajate ette esilinastusel Tallinnas 30. augustil 2012. Sama aasta septembris esitati see Soome poolt Oscari filmiauhinnale, mida film aga ei võitnud.

Soome ajakirjaniku Marko Gustafssoni dokumentaalfilm "Sofi Oksanen – syntynyt kirjailijaksi" (YLE 2013; Eesti esmaeeter 5. mail 2014 ETV2-s pealkirjaga "Sofi Oksanen – kirjanikuks sündinud") portreteerib kirjanikku: koos käiakse Pariisi raamatumessil, näidendi "Puhastus" esietendusel Londonis, lapsepõlvemaadel Haapsalu lähedal ja Kullamaal, endises KGB peakorteris Tallinnas.[2]

Oksanen on tegutsenud ka mitme ajalehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietaneni ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega.

Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka.

Dokumentaalteosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Imbi Paju ja Sofi Oksanen (toim.) "Kaiken takana oli pelko. Kuinka Viro menetti historiansa ja kuinka se saadaan takaisin". WSOY 2009
  • "Kõige taga oli hirm: kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi". Koostanud Sofi Oksanen ja Imbi Paju. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010. (579 lk) ISBN 9789949452453

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Esietendus teatris Vanemuine 18. septembril 2010 ("Puhastus"; tõlkija Kalju Kruusa; lavastaja Liisa Smith). Esietendus 5-osalise sarikuuldemänguna ERR-i Raadioteatris 2011. aastal (stsenarist ja lavastaja Taago Tubin). Esietendus 2011. aastal Off-Off-Broadway teatris La MaMa New Yorgis. Alates oktoobrist 2011 on seda iseseisvalt lavastatud Oslos, Pariisis, Londonis, Lissabonis, Madridis, Stockholmis, Reykjavikis, Leedus, Saksamaal ja Ungaris.

  • "High Heels Society" (2008) – esietendus KokoTeatteris 2008. aasta septembris.

Ooperid[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Oksanen abiellus 6. augustil 2011 Helsingis Seurasaaris IT alal töötava Juha Korhoneniga[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 27.10.2011. Miten minusta tuli minä, Sofi Oksanen yle.fi
  2. "Sofi Oksanen – kirjanikuks sündinud (Sofi Oksanen – syntynyt kirjailijaksi, Soome 2013)". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. mai 2014. Vaadatud 22. mail 2014.
  3. Sofi Oksasen uutuusromaani ilmestyy syyskuussa
  4. Sofi Oksanen saab Budapesti kirjandusfestivali peaauhinna kultuur.err.ee 25. aprill 2014
  5. Sofi Oksanen abiellus, Postimees Online, 8. august 2011

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Marko Gustafsson (toim.). Miten minusta tuli minä. WSOY 2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]