Signe Riisalo
| Signe Riisalo | |
|---|---|
 | |
| Eesti sotsiaalkaitseminister | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 26. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Tanel Kiik (sotsiaalminister) |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
8. oktoober 1968 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Erakond | Eesti Reformierakond |
| Abikaasa | Tiit Riisalo |
| Lapsed |
Harri Kaplan Paula Riisalo |
| Alma mater | Tallinna Ülikool (BA) |
Signe Riisalo (neiuna Signe Roos, esimeses abielus Signe Kaplan; sündinud 8. oktoobril 1968 Tallinnas) on Eesti poliitik, 17. aprillist 2023 Eesti sotsiaalkaitseminister Kaja Kallase kolmandas valitsuses ja Kristen Michali valitsuses.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta alustas 1975. aastal haridusteed Tallinna 32. Keskkoolis ja lõpetas 1987. aastal Tallinna 1. Keskkooli matemaatika ning füüsika eriklassis.[1] Aastatel 1987–1989 õppis ta Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas, aastatel 2006–2008 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Aastal 2017 lõpetas Riisalo Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö erialal; samast aastast on ta Tallinna Ülikoolis sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppes.[2]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli aastatel 1987–1990 Eesti Maaehitusprojekti tehnik ja 1990–1993 Riigikantselei referent. Aastal 1993 oli ta Sotsiaalministeeriumi sotsiaalse turvalisuse osakonna referent, 1993–1997 sotsiaalse turvalisuse osakonna spetsialist, 1997–2010 sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist, 2010–2016 laste ja perede osakonna nõunik ning 2016–2019 laste hoolekande poliitika juht.[3]
Poliitikas
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli Eesti Liberaaldemokraatliku Partei üks 251 asutajaliikmest 1990. aastal ja valiti noorliikmena erakonna juhatusse.[4] ELDP liige oli Riisalo 1994. aastani, mil erakond Eesti Reformierakonnaks ühines. Sellest peale on Riisalo olnud Reformierakonna liige. Seoses Arto Aasa tagasiastumisega 20. mail 2019 sai Riisalost XIV Riigikogu liige. Riigikogus kuulus ta rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni ja sotsiaalkomisjoni.[3]
26. jaanuarist 2021 oli ta Eesti sotsiaalkaitseminister Kaja Kallase esimeses ja teises valitsuses.[1]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 4524 häält ning osutus valituks.[1][5] Kaja Kallase kolmandas valitsuses jätkas ta sotsiaalkaitseministrina.[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on abielus Tiit Riisaloga. Nad abiellusid 1999. aastal ümbermaailmareisil olnud purjeka Lennuk pardal.[6] Alates 2016. aastast nad ei ela koos, kuigi on ametlikult veel abielus. Ta on poja Harri ja tütre Paula ema.[7] Riisalo hobiks on purjetamine.[8]
Riisalo on Kalamaja elanik viiendat põlve. Ta sündis Vabriku tänaval, kasvas üles Tööstuse tänaval ja praegu elab Kalamaja südames Voldemar Lenderi projekteeritud korterelamus.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo". Eesti Reformierakond. 05.03.2023.
- ↑ 2,0 2,1 "Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo". Sotsiaalministeeriumi koduleht. Vaadatud 31.05.2023.
- ↑ 3,0 3,1 "Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: Vaesus pole probleemide põhjus, vaid tagajärg!". Pealinn. 15.02.2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.05.2023. Vaadatud 31.05.2023.
- ↑ Soolep, Kalle (10.04.1990). "JAAN TÕNISSON..." Ühistöö. Lk 2.
- ↑ "Ministritest põrusid enim Järvan ning Danilson-Järg". ERR. 06.03.2023.
- ↑ Kärt Karpa. Lennuki teine tüürimees Riisalo abiellus jahi pardal Eesti Päevaleht, 8. november 1999.
- ↑ Raud, Geidi (08.04.2023). "EKSKAASAD KOOS VALITSUSES! Signe Riisalo: kahju see kindlasti ei tee, pigem kasu". Õhtuleht.
- ↑ 8,0 8,1 Kaupmees, Greta (09.01.2022). "Viiendat põlve Kalamaja elanik: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo avab uksed oma kaunisse koju". Delfi.