Kõpu jõgi
| Kõpu jõgi | |
|---|---|
| Lähe | Äriküla |
| Suubub | Raudna jõgi |
| Valgla maad | Eesti |
| Valgla pindala | 399,2 km²[1] |
| Pikkus | 69 km[1] |
| Langus | 80,5 m |
| Lang | 1,3 m/km |
| Parempoolsed lisajõed | Saviaru oja, Vanausse oja, Morna oja, Tammelaane kraav, Vardi oja, Kõssa oja, Ojapera oja |
| Vasakpoolsed lisajõed | Araku oja, Pulgaaru oja, Koolioja, Allikoja, Laane oja |
 | |
Kõpu jõgi (ka Saviaru jõgi, Õisu jõgi, Rimmu jõgi, Osju jõgi) on jõgi Viljandi maakonnas Sakala kõrgustikul, Raudna jõe suurim lisajõgi.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõpu jõgi asub Sakala kõrgustikul, jõe pikkus on 69 km (koos lisaharudega 75,2 km), valgla 399,2 km²,[1] langus 80,5 m ja lang 1,3 m/km.
Kõpu saab alguse 104 m kõrgusel Mulgi vallas Ärikülas ja suubub Põhja-Sakala vallas Vanaveski külas 23,5 m kõrgusel vasakult poolt Raudna jõkke 33,2 km kaugusel selle suudmest.[1] Kõpu jõgi on Raudna jõe suurim lisajõgi ja selle valgla moodustab Raudna jõe valglast (1122,5 km²) 36%.
Kõpu jõgi läbib Ainja järve, Turva järve, Õisu järve ja Vanaveski järve.[2] Enne Õisu järve suubuvat Kõpu jõge tuntakse ka Saviaru jõena, järvest lähtuvat Kõpu jõge Õisu või Rimmu jõena ning alamjooksu ka Osju jõena.[3]
Kaitsealustest aladest läbib Kõpu jõgi Ainja maastikukaitseala ja Õisu maastikukaitseala. Jõgi kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.[1]
Põhi- ja tugi maanteedest ületavad Kõpu jõge Valga–Uulu maantee (truup), Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee (Saviaru sild) ja Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee (Puna sild), kõrvalmaanteedest Karksi-Nuia – Anikatsi tee, Sultsi – Abja-Paluoja tee, Heimtali – Uue-Kariste – Abja-Paluoja tee ja Vastemõisa–Kõpu tee.
XX sajandi alguses loeti suurt osa Kõpu jõest parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks).[4]