Loodi looduspark

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Viljandi maastikukaitseala ja Loodi looduspark
Sinialliku allikad Loodi looduspargis
Looduspargi territooriumil asub Loodi lehisepuistu
Paistu põrguoru paljand Loodi looduspargis

Loodi looduspark on maastikukaitseala Viljandimaal Viljandi vallas. Looduspargi pindala on 3485 ha[1].

Kaitseala sihtkaitsevööndid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nõmme sihtkaitsevöönd
  2. Tilli sihtkaitsevöönd
  3. Polli mägede sihtkaitsevöönd
  4. Holstre mägede sihtkaitsevöönd
  5. Kindralimäe sihtkaitsevöönd
  6. Paistu ürgoru sihtkaitsevöönd
  7. Sinialliku sihtkaitsevöönd
  8. Mäemetsa sihtkaitsevöönd
  9. Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd
  10. Tõllamäe sihtkaitsevöönd
  11. Heimtali sihtkaitsevöönd.[2]

Peale sihtkaitsevööndite kuulub jääb looduspargi alale ka mitu üksikobjekti, näiteks Polli ja Tõllamäe tamm[2].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Looduspark on moodustatud looduslikult mitmekesise maastiku, tasakaalustusalade ja haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade kaitseks[2]. Looduspargis on esindatud eriilmelised loodus- ja pärandkultuurmaastikud, haruldaste ja hävimisohus liikide kasvukohad ning elupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid põlispuud, rändrahnud, paljandid[2].

Sinialliku linnamäe lähedal asuv Siniallikas on tuntud ka ohvriallikana (Sinialliku allikad, järv ja linnamägi), Sinialliku järve põhjaotsas kasvab Sinialliku alpi seedermänd (Ü= 240 cm), Ramsi asula lähedal on Rahetsema mänd (Ü=328 cm). Vaatamisväärsusteks on ka veel Loodi Püstmäe euroopa lehise puistu, Paistu ürgorg (orus leidub hulgaliselt liivakivipaljandeid, neist suurim 15 m kõrge ja 23 m lai "Loodi põrgu"), Polli mäed (huvitava mitmekesise pinnamoega, suhtelise kõrgusega kuni 35 m), Polli tamm (Ü=626 cm), Mustjärve kaldal asuv Holstre Kindralimägi (mäele on maetud Holstre mõisa viimane omanik kindral von Berg), Tilli kadastik, Nõmme liivik (lainjas tasandik, mis on enamuses kaetud männimetsaga), Mäemets, Heimtali park[2].

Looduspargis kasvavad kaitsealused taimeliigid: suur käopõll, harilik käoraamat, kahelehine käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp. Pesitsevad liigid: musträhn, kolmvarvas-rähn, hallpea-rähn. Teised kaitsealused loomaliigid: rabakonn[2].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed looduspargi osad olid kaitse alla võetud juba enne pargi moodustamist: 1959. aastal Paistu ürgorg, 1964. aastal Sinialliku allikad, järv ja linnamägi, Kindralimägi, Loodi Püstmäe lehisepuistu, Heimtali park ja Tõllamägi. Looduspark moodustati 1992. aastal, ühendamaks piirkonnas asuvaid maastikukaitsealasid ja üksikobjekte. Aastal 1997 eraldati looduspargist Viljandi maastikukaitseala ja looduskaitseliselt väheväärtuslikud haritavad maad[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Loodi looduspark riiklikus keskkonnaregistris (vaadatud 05.08.2016)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Loodi looduspark Eesti Looduse Infosüsteemis (vaadatud 05.08.2016)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]