Sõrmuste isand (filmitriloogia)

Allikas: Vikipeedia
"Sõrmuste isand"
"Lord of the Rings"
Režissöör Peter Jackson
Operaator Andrew Lesnie
Helilooja Howard Shore
Peaosades Elijah Wood
Ian McKellen
Liv Tyler
Viggo Mortensen
Sean Astin
Cate Blanchett
John Rhys-Davies
Bernard Hill
Billy Boyd
Dominic Monaghan
Orlando Bloom
Christopher Lee
Hugo Weaving
Miranda Otto
David Wenham
Brad Dourif
Karl Urban
John Noble
Sean Bean
Ian Holm
Andy Serkis
Monteerija John Gilbert
Michael J. Horton
Jabez Olssen
Jamie Selkirk
Annie Collins
Levitaja New Line Cinema
Kestus 558 minutit
Riik Uus-Meremaa Uus-Meremaa
Ameerika Ühendriigid USA
Suurbritannia Suurbritannia
Eelarve 281 miljonit dollarit
Piletitulu 2,917 miljardit dollarit

"Sõrmuste isand" on Peter Jacksoni lavastatud filmitriloogia, mis põhineb J. R. R. Tolkieni samanimelisel fantaasiaromaanide triloogial. Esimene film, "Sõrmuste isand: Sõrmuse vennaskond", esilinastus 2001. aasta detsembris. Sellele järgnesid "Sõrmuste isand: Kaks kantsi" 2002. aasta detsembris ja "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" 2003. aasta detsembris. Kõiki kolme filmi levitas New Line Cinema.

"Sõrmuste isanda" triloogiat peetakse üheks suurimaks ja ambitsioonikaimaks projektiks filmiajaloos. Kolme filmi eelarve oli kokku 281 miljonit USA dollarit ja projekt kestis kaheksa aastat. Kõikide filmide võtted toimusid Uus-Meremaal järjestikku. Filmide tegevustik järgib üldjoontes romaanide oma, kuid Jackson muutis mõningaid detaile.

Tegevus toimub Keskmaal ja peategelane on kääbik Frodo Paunaste, kes saab ülesandeks hävitada Sauroni Üks Sõrmus. Ülesande täitmiseks luuakse Sõrmuse vennaskond, mis laguneb Raudlinna Uruk-haide rünnaku järel. Frodo jätkab teed Mordorisse oma kaaslase Samiga. Samal ajal üritab Aragorn koos Gandalfiga ühendada Keskmaa rahvaid, et seista Sõrmuse sõjas vastu Sauroni vallutusplaanidele.

Filmitriloogia oli väga edukas. Selle piletitulu on kõigi aegade suurimate seas. Filme kiitsid ka kriitikud ja need nomineeriti kokku 30 Oscarile, millest võideti 17. "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" oli nomineeritud 11 Oscarile ja võitis kõik 11, mistõttu on see siiani üks kolmest läbi aegade enim Oscareid saanud filmist (teised kaks on "Ben-Hur" ja "Titanic").

Ettevalmistustööd[muuda | muuda lähteteksti]

Filmide lavastaja Peter Jackson puutus "Sõrmuste isandaga" esimest korda kokku Ralph Bakshi lavastatud samanimelises animafilmis. Film meeldis Jacksonile ja ta soovis selle kohta rohkem teada saada. 17-aastaselt luges ta 12-tunnisel rongisõidul Wellingtonist Aucklandi kõik kolm raamatut läbi.

1995. aastal lõpetas Jackson filmi "Hirmutoojad" võtteid ja mõtles võtta "Sõrmuste isanda" oma järgmiseks projektiks. "Jurassic Parki" esilinastuse järel olid eriefektid palju arenenud ja Jackson soovis nende abil luua realistlikuna näiva filmi. Sama aasta oktoobris pidas Jackson koos Fran Walshi ja Miramax Filmsi juhi Harvey Weinsteiniga läbirääkimisi "Sõrmuste isanda" autoriõiguste omaniku Saul Zaentziga, et saada õigused teha "Kääbiku" film ja kaks "Sõrmuste isanda" filmi. Läbirääkimised jäid aga pooleli, kui Universal Studios tegi Jacksonile ettepaneku filmida "King Kongi" uusversioon ja avastati, et Zaentzil puuduvad "Kääbiku" autoriõigused. 1996. aasta aprillis oli autoriõiguste küsimus endiselt lahendamata.

Kui Universal Studios tühistas "King Kongi" projekti, otsustasid Jackson ja Walsh Weinsteini toetusel "Sõrmuste isanda" projekti uuesti käsile võtta ja asusid taas autoriõiguste saamise võimalust uurima. Jacksoni ja Walshi palvel kirjutas Costa Botes filmi sünopsise. Algselt esimese filmi sündmustik sai hiljem "Sõrmuse vennaskonna" ja "Kahe kantsi" tegevustikuks ja "Kuninga tagasituleku" alguseks. Esimene film oleks lõppenud Sarumani surma ning Gandalfi ja Pippini Minas Tirithisse minekuga. Gwaihir ja Gandalf oleksid pärast Raudlinnast põgenemist külastanud Edorast. Elrondi nõukogus oleksid osalenud ka Bilbo Paunaste, Glorfindel, Radagast, Elladan ja Elrohir. Frodo asemel oleks Galadrieli peeglisse vaadanud Sam, Sarumanile oleks enne tema surma andestatud ja Nazgûlid oleksid Turmamäele jõudnud enne Sõrmuse hävitamist. Harvey ja Bob Weinsteini kiitsid filmid heaks ning filmide eelarveks määrati 75 miljonit dollarit.

1997. aasta keskel alustasid Jackson ja Walsh koos Stephen Sinclairi ja Philippa Boyensiga stsenaariumite kirjutamist, milleks kulus 13–14 kuud. Kirjutamise ajal oli Sinclair sunnitud projektist loobuma, misjärel jätkasid Jackson, Walsh ja Boyens kolmekesi. Otsustati, et Sam jääb filmis pealtkuulamisel vahele ja sunnitakse kaasa minema ning ka Ilomac Kangepukk ja Peregrin Tukk ei satu Frodole kaaslaseks vabatahtlikult, vaid on sunnitud teda aitama. Romaanis olid Sam, Peregrin ja Ilomac vabatahtlikult nõus Frodoga kaasa minema. Stseenid Gandalfi vangistusest Raudlinnas ja Lothlórienist eemaldati ja Arwenist pidi algsete plaanide järgi saama sõjaprintsess. Veel otsustati, et Gondori kojaülem Denethor II osaleb koos oma pojaga Elrondi nõukogus, Arwen päästab Frodo ja Morias ründab Sõrmuse vennaskonda koopatroll. Jackson, Walsh ja Boyens kaalusid ka Éowyni eemaldamist filmist. Sel juhul oleks Angmari Nõidkuninga tapnud Arwen.

Probleemid tekkisid siis, kui Miramax teatas, et nad ei suuda projekti rahastada ja filmi kulusid tuli vähendada. Kulude kokkuhoidmiseks otsustati filmida ainult üks film, kuid stsenaarium muutus sedavõrd, et Jackson oli sellele plaanile vastu. Ühe filmi tegemisel oleks eemaldatud Voore ja Helmi süviku lahing, Éowyn oleks olnud Boromiri õde ning Rohan ja Gondor oleksid olnud üks riik. Jackson asus otsima uut rahastajat ja lõpuks tutvustas filmi New Line Cinema produtsendile Mark Ordeskyle. New Line Cinema oli nõus projektis osalema ja otsustati, et ühe või kahe filmi asemel filmitakse kolm.

Kolme filmi tegemine andis stsenaristidele rohkem vabadust ja oli võimalik kirjutada detailsemaid stsenaariume. Kolme filmi sündmustik ei vasta täielikult romaanide omale, kuid on kronoloogilisem Tolkieni romaanidest. Filmide peamine tegevusliin on Frodo missioon ja peamist alamtegevusliini juhib Aragorn. Suurt tähelepanu pöörati lõpplahendusele ja tegevustikule ning näitlejate soovil pöörati tähelepanu ka tegelaste detailidele. Suurim muudatus oli Arweni tegelaskuju ümberkirjutamine sõjaprintsessist romaanis olnud Arweniks, kes tegevustikus otseselt ei osale, kuid toetab moraalselt ja sõjaliselt.

Rohani ratsaniku kiiver

Võitluste realistlikumaks kujutamiseks palgati näitlejaid õpetama vehkleja ja võitluskoreograafi Bob Anderson, kes õpetas välja Aragorni osatäitja Viggo Mortenseni ja Éomeri osatäitja Karl Urbani.

Tegevuspaiga kavandamine[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aasta augustis alustas Peter Jackson koos Christian Riversiga Keskmaa kujundamist. Kostüümide, soomusrüüde, elukate, meigi ja kujude väljatöötamist hakkas juhtima Richard Taylor. Sama aasta novembris liitusid projektiga Tolkieni tööde illustraatorid Alan Lee ja John Howe, kes kujundasid paljud tegevuspaigad. Samal ajal kasutas Grant Major Howe'i ja Lee jooniseid, et luua nende tegelik arhitektuur ja seejärel ehitada nende kohtade mudelid. Võttepaikade otsingu ja vajalike hoonete ehituse eest vastutas Dan Hennah.

Jackson seadis eesmärgiks, et võttepaigad ja elukad peavad olema usutavad. Uus-Meremaa maavägi aitas ehitada Kääbikla, et sealsed taimed saaksid enne võtete algust iseseisvalt kasvada. Lisaks kujundati Nazgûlide teenistuses olevatele tiivulistele elajatele suured tiivad, et nende võime lennata oleks bioloogiliselt usutav. Filmi jaoks valmistati 48 000 soomusrüü detaili, 500 vibu ja 10 000 noolt. Peaosatäitjatele valmistati 1800 paari kääbikujalgu, lisaks sellele valmistati osatäitjatele mitmeid kõrvu, ninasid ja päid. Filmi jaoks õmmeldi 19 000 kostüümi ja nende tootmisel üritati neile anda kulunud välimus, nagu oleks neid pikemat aega kantud.

Võtted[muuda | muuda lähteteksti]

Filmi jaoks ehitatud Kääbikla

Kõik kolm osa filmiti järjest. Võttepaigad asusid mitmetel Uus-Meremaa looduskaitsealadel ja rahvusparkides. Peamine filmimine toimus 1999. ja 2000. aastal, täiendavad võtted kestsid 2004. aastani. Kokku filmiti seitsme võtterühmaga üle 150 erinevas kohas. Üksused suhtlesid omavahel satelliitside abil ja võttepaikade eraldatuse tõttu oli rühmadel alati ellujäämisvarustus kaasas, juhuks kui helikopterid ei peaks nendeni õigeaegselt jõudma. Hiljem sai valitsusasutus, kes oli võtterühmad rahvusparkidesse ja looduskaitsealadele lubanud, tugevat kriitikat. Avalikkust poldud otsusest teavitatud ega keskkonnamõjusid adekvaatselt hinnatud, mistõttu tuli vähemalt ühes rahvuspargis taastustöid teha.

Filmide järeltöötlus[muuda | muuda lähteteksti]

Filmides kasutatud haldjate soomusrüü

Iga filmi loomiseks oli antud aasta. Kõigi kolme filmi esilinastused toimusid detsembris. Filmide monteerimine lõppes üldjuhul oktoobris-novembris ja ühe filmi valmimisel alustati kohe järgmise filmi monteerimisega. Peter Jackson kolis filmide monteerimise ajaks Londonisse. Tema hotellituppa loodi eraldi internetiühendus, et ta saaks nt filmis kasutatavaid eriefekte vaadata. Filmide ettevalmistamisgraafik oli üsna tihe, sest eriefektide valmistamine ja filmide muusika kirjutamine olid mõlemad väga aeganõudev.

Filmide monteerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Ülekoormuse vältimiseks monteeris iga filmi erinev monteerija. Esimese filmi järeltöötluse tegi John Gilbert, teise filmi oma Mike Horton ja Jabez Olssen ning viimase filmi monteerisid Jamie Selkirk ja Annie Collins. Monteerijad töötlesid filmide saamiseks 1828 kilomeetri jagu filmi. Kärpimata kujul kestis triloogia kokku 11 tundi ja 23 minutit.

Kuna Jacksonil tuli pikendatud filmide idee alles hiljem, oli "Sõrmuse vennaskonna" töötlemine lihtne. Film monteeriti aga hiljem ümber, et mahutada algusse Galadrieli proloog. Kõigist kolmest oli kõige keerulisem "Kahe kantsi" monteerimine. Raskusi valmistasid kindla alguse ja lõpu puudumine ning eri tegelaste tegevusliinide tasakaalustamine. Mõned stseenid ka eemaldati, mistõttu leidsid Andúrili sepistamine ja Sarumani surm aset "Kuninga tagasitulekus". Sarumani surmastseen aga eemaldati kinodesse jõudnud versioonist, kuna Jackson leidis, et see ei sobi filmi algusse. Filmi lõplikku versiooni nägi Jackson esimest korda alles Wellingtoni esilinastusel.

Eemaldatud ja muudetud stseenid[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed filmitud stseenid jäid kasutamata, osasid lühendati. Muuhulgas lühendati Elrondi nõukogu stseeni ja eemaldati stseen Arweni ja Elrondi külaskäigust Lothlórieni. Arwen ei juhtinud ka Helmi süvikusse saadetud haldjate abivägesid. Abiväe saatmine süvikusse seletati ära Elrondi ja Galadrieli vahelise telepaatia abil.

Algsete plaanide kohaselt pidi Éowyn "Kahes kantsis" saama Uruk-haide varitsuse tõrjumisel suurema rolli ja Faramir ilmutuse, et Sõrmus muudab ta Gollumi-laadseks elukaks. Lisaks sellele sooviti pikendada Sami ja Frodo vahelist võitlust. Üheks märkimisväärseimaks muudetud stseeniks oli Musta Värava lahingus. Algselt pidi Aragorn võitlema Sauroni endaga, kuid Jackson pidas seda ebavajalikuks, mistõttu asendati Sauron arvuti abil loodud trolliga. Filmidest eemaldati ka Legolase ja Gimli seikluste lõpplahendus, Éowyni ja Faramiri pulmad ning Aragorni surm ja matused.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]