Gandalf

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gandalf Hall
Sündinud Enne Esimese Ajastu algust ja Arda loomist
Surnud 25. Jaanuar, 3019, Tipu lahingus
Durini Tornis
Rahvus Maiar
Kultuur Istar
Sugu Mees
Juustevärv Algul hall, hiljem valge
Silmavärv Sinine
Teised nimed Olórin, Mithrandir, Tharkûn, Hallmantel, Gandalf Valge, Hall Rändur, Tormilind, Valge ratsanik

Gandalf on istari tõugu võlur, tegelane J. R. R. Tolkieni loomingus.

Kirjanduslik taust[muuda | muuda lähteteksti]

Gandalf on saanud oma nime "Vanema Edda" kääbuse Gandaalfri ('võlukepihaldjas') järgi, keda mainitakse "Völuspaa" 12. salmis ja (tsitaadis sealtsamast) "Gylfaginningu" XIV peatükis.

Filmides kehastab Gandalfit sir Ian McKellen.

Gandalf seikleb nii "Kääbikus" kui ka "Sõrmuste Isanda" triloogias. Ta on headuse jõudude peamine juht ja pärast oma uuestisündi Gandalf Valgena ka Keskmaa võimsaim võlur.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on pikk hõbedane habe, puhmas kulmud ning ta kannab kõrget sinist teravatipulist kübarat, halli avarat mantlit ja pikka saua.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Gandalf on üks viiest Istarist (Võlurist), kes saadetakse Valarite poolt Keskmaale. Valinoris, Surematutel Maadel, tuntakse teda Olórin'i nime all, too elab Unenägude Isanda Lórieni aedades ja külastab sageli kaastundlikku Niennat. Gandalf on Maiaritest – hingedest, kes on aidanud teenida Valareid - kõige targem. Vahel jalutab ta nähtamatuna koos haldjatega ja jagab nendega oma tarkust ning visioone. Kui on vaja saata viis saadikut Keskmaale, valib Manwë enda saadikuna välja Olórin'i. Teised saadikud on Saruman, Radagast, Alatar ja Pallando. Nende ülesanne on aidata Keskmaa rahvaid võitluses Sauroni vastu.[1]

Kolmanda Ajastu umbes 1000. aastal saabuvadki viis Istarit Keskmaale. Seejuures antakse Gandalfile, nagu kõigile teistelegi maiaritele, vana mehe kuju. Hallides Sadamates kohtab Gandalf Glorfindelit (Haldjat Valinor'ist, kes on sinna juba varem sama ülesandega saadetud), ja Círdan'it, viimane annab talle Narya – ühe Kolmest Haldjate Sõrmustest. Seejärel alustab Gandalf oma rännakuid Keskmaal, kus teda tuntakse mitmete nimedega. Haldjad nimetavad teda Mithrandir'iks, Halliks Ränduriks, samas kui Arnori inimesed annavad talle nimeks Gandalf, millest saab tema tuntuim nimi. Lõunas teatakse teda nime all Incánus ning päkapikkude hulgas on ta Tharkûn.

Gandalf hakkab nii Keskmaad kui selle rahvast, iseäranis kääbikuid, mõistma ning armastama. Samuti on ta seadnud omale eesmärgiks hävitada nii Must Isand kui tema ülemvõim Keskmaal.

Aastal 1000 ehk Kolmandal Ajastul märkavad võlurid ning haldjad, et kurjad jõud on ehitanud enesele kantsi Sünklaande Dol Gulduri. Algul kahtlustavad nad, et see võib olla üks Nazgûlitest, kuid Vari, mis on laskunud metsale, hakkab kasvama ning kardetakse, et see võib olla Sauron. Gandalf läheb Sünklaande asja uurima ning sunnib Sauroni ida poole põgenema.

Valvas Rahu kestab kuni 2460. aastani, mil Sauron taastab osa oma jõust ning naaseb Dol Gulduri. Kolm aastat hiljem moodustatakse Valge Nõukogu. Galadriel soovitab määrata Nõukogu juhiks Gandalfi, kuid viimane keeldub, kuna soovib keskenduda oma tõelisele missioonile Keskmaal. Seetõttu määratakse Valge Nõukogu juhiks Võlurite Ordu juht Saruman.

Sinna ja tagasi[muuda | muuda lähteteksti]

Gandalf naaseb 2850. aastal salaja Dol Gulduri ja leiab sealt päkapikk Thraini, Thorin Tammiskilbi isa. Thrain jõuab enne oma surma anda võlurile üle kaardi Üksildasest Mäest (Erebor) ning salaukse võtme.

Gandalf saab teada, et kuri jõud Dol Gulduris on tõesti Sauron ja soovitab tungivalt Valgel Nõukogul tegutseda, kuid Saruman lükkab selle ettepaneku tagasi.

Ühel märtsikuu päeval 2941. aastal kohtab Gandalf Voore külas Thraini poega Thorin Tammiskilpi. Thorin soovib naasta Üksildasele Mäele, et ajada sealt minema lohe Smaug. Gandalfile see plaan meeldib. Nad hakkavad koos retke plaanima- valitakse välja rännuseltskonna päkapikud, kelle hulka Gandalf valib ka ühe kääbiku.

Kui Gandalf läheb kääbikutele appi Pikal Talvel 2758–59, liigutab teda sügavalt nende südikus ning kaastunne teineteise viletsuse suhtes. Samuti teab Gandalf, et kääbikud võivad olla salakavalad ja oskavad vaikselt hiilida ning need oskused on kasulikud lohe koopasse hiilimisel. Nendele teadmiste tõttu soovibki Gandalf näha oma rännuseltskonnas ka kääbikut.

Valiku tegemisel jääb Gandalfi pilk pidama Bilbo Paunastel. Gandalf, kes on tundnud nii Bilbo ema kui isa, leiab, et Bilbos on olemas kõik vajalikud omadused, nagu emalt päritud ebatavaline rännukihk, (mida kääbikutel tavaliselt ei ole), samuti isalt saadud kaalutlev vaim, et olla retkel kasulik. Kui Gandalf saabub hommikul, mil nad peaks teele asuma, leiab ta eest Bilbo, kes ei näi rännaku vastu mingitki huvi üles näitavat. Siiski asub seltskond, mis koosneb Bilbost, 13 päkapikust ning Gandalfist, teele.

Oma teel satuvad nad esmalt ohtu, kui kohtuvad trollidega, kuid Gandalfi abiga õnnestub neil trolle vaidluses hoida kuni esimesed päiksekiired maapinnale tungivad ning trollid kiviks muutuvad. Gandalf leiab trollide koopast endale mõõga Glamdringi, kääbik Bilbo Paunaste aga Ühe Sõrmuse ning pistoda nimega Astel.

Seejärel pöördub seltskond Rivendelli (Kaljulõhe), kus Elrond aitab neil tõlgendada Üksiku Mäe kaarti ning mainib Gandalfile, et tema leitud mõõk on varem kuulunud haldjakuningas Turgonile (mõõga vanus ~6500 aastat). Pärast väikest puhkust Rivendellis asub seltskond edasi rändama. Teel otsivad nad tormivarju koopas, kuid seltskond satub seal taas ohtu ning Bilbo kistakse teistest eraldi. Päkapikud ja Gandalf avastavad Bilbo kadumise alles siis, kui on ise koobastest välja pääsenud.

Samal ajal on Bilbo sattunud Guglunki koopasse. Seal leiab Bilbo sõrmuse. Hiljem räägib ta kaaslastele, kuidas ta pidi pääsemiseks Guglunkiga mõistatuse mängu mängima ning Guglunk olevat talle sõrmuse kinkinud. Millegipärast aga Gandalf seda lugu ei usu.

Mägedest põgenedes hakkavad rännuseltskonda jälitama Vargid. Nende käest aitavad kompaniil põgeneda kotkad. Nimelt olevat Gandal kunagi ravinudf üht noort kotkast (Gwaihir), kellest on nüüd saanud kotkaste kuningas. Sünklaane ääres lähevad Gandalfi ja Thorini kompanii teed lahku, sest Gandalf peab osalema koosolekul, kus veenab Valget Nõukogu Dol Gulduri ründama. Gandalf naaseb kompanii juurde enne Viie Väe Lahingut. Päkkapikkude, Gandalfi ja Bilbo retk lõpeb lohe Smaugi hävitamisega.

Gandalfile ja Valgele Nõukogule märkamatult on Sauron lasknud teha ettevalmistusi Mordorisse naasmiseks, kus tema teenrid – 9 Nazgûli – teda juba ootavad. 2951. aastal teatab Sauron avalikult oma naasmisest ja hakkab üles ehitama Musta Torni Barad-dûri. Valge Nõukogu saab veelkord kokku, et arutada Sauroni kavatsusi leida üles Sõrmus, kuhu ta on pannud osa oma jõust. Saruman, kes omab tähelepanuväärseid teadmisi Võimusõrmustest ütleb, et sõrmus on igaveseks kadunud – see rändas mööda Anduini merre ning sealt teda enam ei leita. Gandalf küll nõustub näiliselt Sarumani kui Nõukogu ülema arvamusega, kuid sisimasse jäävad talle siiski omad kahtlused.

2956. aastal tutvub Gandalf Aragorniga – rajaleidja ehk Rühkijaga, kes on Isilduri järeltulijana kuninglikust soost.

Peale retke lõppu käib Gandalf vahel Bilbol Maakonnas külas ja avastab, et vaatamata aastate möödumisele kääbik sugugi ei vanane. Gandalf saab aru, et Bilbo ei rääkinud talle algselt kogu tõde sõrmusest ning avastab, et sõrmus on märksa võimsam, kui ta siiani on arvanud.

Lootes teada saada, kuidas sõrmus Guglunki kätte sattus, hakkab võlur olevust jälgima. Kui Guglunk mägedest lahkub, viib ta tee läbi Sünklaane, kus haldjad teda tulutult jälitada püüavad. Haldjate järel loobub tema jälitamisest ka Gandalf.

Septembris 3001. aastal saabub Gandalf taas Maakonda, sest tulemas on Bilbo 111. sünnipäev. Bilboga samal päeval on sünnipäev ka tema sugulasel Frodo Paunastel. Bilbo on pidanud juba ammu plaani Maakonnast lahkuda ning sünnipäevakõne lõpus paneb ta sõrmuse sõrme ja kaob – muutudes teistele nähtamatuks. Selline vastutustundetu sõrmuse kasutamine ei meeldi Gandalfile.

Bilbo tunnistab võlurile, et tunneb end väsinuna nagu oleks ta kulunud ja välja venitatud. Gandalf ütleb, et Bilbol on tulnud aeg sõrmus maha jätta ja soovitab pärandada see Frodole. Seepeale Bilbo ägestub ning nimetab Sõrmust Kullakalliks, nagu oli seda omal ajal teinud Guglunk. Siiski õnnestub Gandalfil veenda Bilbot sõrmusest loobuma.

Kui sõrmus on Frodole üle antud, käsib Gandalf selle ära peita – hoida seda varjul ja salajas, – mitte sellest rääkida ega mitte mingil juhul kasutada. Seejärel asub Gandalf kiirustades teele, et teada saada, millega täpsemalt tegu on. Ta saadab sõna ka Aragornile.

Et sõrmuse kohta teavet saada, lähevad nad otsima Guglunki, see neil aga ei õnnestu. Gandalf on juba meeleheitel ning mõtleb, kuidas oleks võimalik saada teada, kas see on SEE sõrmus. Pärast mõnigat arupidamist ratsutab ta Minas Tirithi, et otsida sealsetest vanadest ürikutest infot Sauroni languse kohta. Nendest selgub, et pärast Sauroni langust jäi sõrmus Isildurile – mehele, kes raius sõrmuse Sauroni enda käest ja tema on üks väheseid, kes seda on käes hoidnud. Denethor, Gondori kojaülem annab Gandalfile ligipääsu oma arhiivile. Denethori nooremast pojast Faramirist saab Gandalfile väga innukas õpilane.

3017. aastal naaseb Gandalf Minas Tirithisse, sest on Isilduri vanadest ürikutest leidnud sõrmuse kirjelduse, mille kohaselt on Ühel Sõrmusel peal märgid.

Pärast seda saab Gandalf sõnumi Aragornilt, et Guglunk on kinni peetud ja asub Sünklaanes. Gandalf saabub Sünklaande ning saab Guglunki küsitledes teada, et sõrmus leiti Anduini jõest, mille juures Isildur langes. Veel saab Gandalf teada, et Guglunk oli kunagi kääbikusarnane olevus, kelle nimi oli Smeagol ning ta kuulus jõe rahva hulka. Samuti selgub, et Smeagol tappis oma sõbra Deagoli, et saada sõrmus enesele. Hiljem lahkus Smeagol oma rahva juurest ning redutas 500 aastat mägedes, enne kui Bilbo tema koopasse eksis ja sõrmuse leidis.

Sõrmuse sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Aprillis 3018 naaseb Gandalf Maakonda ja räägib Frodole oma kahtlustest. Vaja on läbi viia vaid viimane katse, et teha kindlaks selle sõrmuse tõeline olemus. Sõrmus heidetakse tulekoldesse ja kui ta sealt välja võetakse, ilmuvad sõrmusele kirjad. See katse näitaski, et tegemist on Ühe Sõrmusega. Frodo on sellest jahmunud ja pakkub sõrmust Gandalfile, kuid ta keeldub ja ütleb, et tema sooviks küll selle läbi head teha, kuid see sõrmus on kurjaks loodud. Kui Frodo on esimesest ehmatusest üle saanud, nõustub ta vabatahtlikult sõrmust Maakonnast välja viima, ning Gandalf, olles üllatunud oma sõbra vaprusest ja vastutustundest, on nõus teda igati aitama. Nad lepivad kokku, et Frodo lahkub hiljemalt 22. septembril Maakonnast koos Jussiga, ning asuvad Rivendelli poole teele. Kuu aja pärast kohtub Gandalf taas Aragorniga ja räägib talle oma plaanist. Kui Gandalf on juunis jõudnud lõunasse, plaanib ta naasta sealt paari päeva pärast, kuid ta kuuleb uudiseid Musta Varju kasvamisest ning kohtab Ida-Lääne teel Radagast Pruuniga. Radagast on saadetud Sarumani poolt Gandalfile sõna saatma, et üheksa Nazgulit on liikvele läinud ja et Gandalf tuleks Raudlinna. Ida-Lääne tee juures peatub Gandalf Voorel ja kirjutab kiirustades kirja Frodole ning jätab selle Barliman Butterburi kätte, kes on sealse Kepsleva Poni kõrtsi omanik. Ta palub Barlimanil kiri viivitamatult Frodole toimetada. Kuid Barliman unustab kirja saatmata.

Kui Gandalf saabub Raudlinna, taipab ta kohe, et Saruman on muutunud – ta on alla andnud Sõrmusest tulenevale võimuihale. Saruman teeb Gandalfile ettepaneku ühendada jõud ja ühineda Sauroniga või võidelda kahekesi Sauroni vastu ning võtta sõrmus omale. Kui Gandalf keeldub, paneb Saruman ta Orthanci tippu vangistusse. Seal olles näeb Gandalf, et Saruman on hävitanud kogu ümberkaudse roheluse, asendanud selle masinate ning orkite ja vargidega.

Gwaihir päästab Gandalfi Orthanci tipust ning viib ta Edorasse Rohanis. Gandalf märkab kohe, et sealne kuningas Théoden on langenud Sarumani mõju alla. Théoden ei võta kuulda Gandalfi hoiatusi, kuid nõustub andma talle siiski oma tallist hobuse. Gandalf valib sealt välja Varivalge ja kappab temaga põhja.

Ta ratsutab esimesel võimalusel Kääbiklasse, kuid kuuleb sealt, et Frodo on juba lahkunud. Seejärel suundub ta Voorele ja saab sealt häid uudiseid – Fordo on sealt äsja lahkunud koos oma kolme kaaslase ja Aragorniga. Gandalf püüab ajada Aragorni ja kääbikute seltskonna jälgi ja jõuab 3. oktoobril Amon Sûli vahitorni varemetele Ilmarünkal ning avastab, et Nazgûlid juba ootavad teda seal ees. Pidades nazgulitega seal võitlust, sähvib tema sauast valgust taevasse, mida näevad ka päevateekonna jagu kaugemal viibivad kääbikud ja Aragorn. Järgmise päeva varavalges õnnestub Gandalfil Ilmarünkalt põgeneda. Püüdes meelitada nazguleid Frodost ja tema kaaslastest eemale, teeb Gandalf suure ringi enne kui Rivendelli pöördub. 18. oktoobril jõuabki Gandalf Rivendelli ja küsib kohe Frodo ja tema kaaslaste kohta. Seal ütleb haldjas Glorfindel, et nad on juba oma käskjalad Frodole vastu saatnud. 20. oktoobril jõuab seltskond Bruineni koolmele ning pääsevad jälitavate Nazgûlite käest kaitsva Rivendelli rüppe.

Kui Frodo paraneb Morguli pistoda haavast, valvab Gandalf ta voodi peatsis. Kui kääbik on paranemas, peetakse 25. oktoobril Elrondi kojas nõupidamine. Gandalf räägib seal, kuidas ta tegi kindlaks, et Bilbo sõrmuse näol on tegemist Ühe Sõrmusega ning kuidas ta avastas Sarumani reetlikkuse. Ning paneb ette, et sõrmusega ei anna muud midagi teha, kui see tuleb hävitada – asi, mida Sauron ei oskaks kahtlustadagi. Elrondi kojas moodustatakse Sõrmuse Vennaskond. Frodo võtab enesele vabatahtlikult sõrmusekandja koorma ning teised on teda tema ülesandel aitamas. Rännaku esimesel poolel on Gandalf nende teejuhiks. Ta juhib Vennaskonna märkamatult üle tühermaade ja teeb kõik selleks, et teekond oleks võimalikult ohutu ning nende kohalolek jääks märkamatuks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. David Day "Tolkieni entsüklopeedia" Kirjastus Varrak 2002 ISBN 9985-3-0642-2