Bilbo Paunaste

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Bilbo Baggins Joel Lee joonistusel.

Bilbo Paunaste (eestikeelses esimeses tõlkes Bilbo Baggins) on peategeleane John Ronald Reuel Tolkieni 1937. a ilmunud romaanis "Kääbik, ehk sinna ja tagasi" ning kõrvaltegelane "Sõrmuste isanda" triloogiasse kuuluvates raamatutes.

"Kääbik, ehk sinna ja tagasi"[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanis "Kääbik" on Bilbo mugavusi hindav viiekümnendates eluaastates kääbik, kes palgatakse hoolimata tema vastuväidetest "murdvargaks" päkapikkude kuninga Thorin Tammiskilbi ning võlur Gandalfi poolt korraldatud ekspeditsioonile, mille eesmärgiks on rännata Üksildastesse Mägedesse, et võtta lohe Smaug `ilt tagasi oma esiisade koda ning varandus.

Retk viib rännuseltskonna läbi haldajteriigist Rivendellist, üle UduMägede ning läbi Sünklaane, jõudes viimaks välja Järvelinna. Üksildastesse mägedesse jõudes suudavad päkapikud lohe minema kihutada ning tagasi võita oma kunagise kuningriigi. Sealsamas toimub ka Viie Väe Lahing.

Oma retkel kohtub Bilbo paljude muinasjutuliste tegelaste, teiste hulgas trollide, haldjate, hiidämblike, mehega, kes suudab muutuda karuks, mäekollide, kotkaste, huntide ning viimaks limase ja röövelliku Guglunkiga. Maa all mäekollide käikudes ekseldes leiab Bilbo juhuslikult nähtamatuks tegeva sõrmuse, mille abil pääseb Guglunki eest põgenema.

Reisi lõpuks on Bilbo oma kaaslasi korduvalt ohtlikest olukordadest päästnud ning muutunud seeläbi palju targemaks ja enesekindlamaks. Nii päästab ta oma väikese haldjamõõga abil päkapikud hiidämblike võrkudest ning kasutab ära võlusõrmust nii selleks, et nähtamatuna ohtlikes paikades luurel käia kui ka selleks, et päkapikke haldjate vangikongist välja aidatas.

Kui päkapikkude pinged tagasivõidetud varanduse jagamise ümber suureks paisuvad, püüab Bilbo vastaspooli ( paraku edutult) lepitada, kasutades mõjutajana isegi varastatud perekonnareliikviat Laekakivi. See pingestab küll tema suhteid Thoriniga, kuid nad lepivad hiljem siiski Thorini surivoodil ära.

Loo lõpus pöördub Bilbo tagasi ning avastab koju Maakonda jõudes, et osa sugulasi, kes teda surnuks pidasid, on üle võtmas tema valdusi. Bilbo leiab, et tänu päkapikkudelt saadud varanduseosale on temast saanud nüüd jõukas mees, ent peale selle on ta saanud oluliselt rikkamaks ka oma hingelt- ta on nüüd kogenum ning elutargem. Ka võlur Gandalf tunnistab, et Bilbo pole enam seesama kääbik, kes kunagi oma õdusast Kääbikuurust teekonda alustas ning raamatu lõpus jääb kõlama tõdemus, et teekond ei lõpe mitte sihtkohta jõudmisega, vaid alles hetkel, mil rändur ise on tundnud oma vabanemist, õnnistust ning on valmis pöörduma tagasi koju.

"Sõrmuste isand"[muuda | muuda lähteteksti]

"Sõrmuse Vennaskond", triloogia esimene raamat, algab Bilbo 111. sünnipäevaga. "Kääbikus" toimunud sündmustest on selleks ajaks möödunud 60 aastat. Raamatu peategelaseks on Bilbo nõbu Frodo Baggins, kes tähistab samal päeval oma 33. sünnipäeva.

Elupõline poissmees Bilbo on vahepeal lapsendanud arvuks jäänud nõbu Frodo ning teinud temast oma pärija. Aimamata Võimusõrmuse olulisust, on Bilbo kogu vahepealse aja seda enda käes hoidnud, kasutades seda vajadusel vaid tüütute sugulaste eest pagemiseks. Gandalf on aga välja selgitanud, et tegemist on ühega tume võlur Sauroni poolt sepistatud sõrmustest. Võimusõrmus on pikendanud Bilbo eluiga võrreldes tavalise kääbikueluga nii, et ta näeb ka 111-aastasena välja nagu oleks endiselt viiekümnene. Esialgu ei mõjuta Sõrmus Bilbot nii, nagu tegi seda eelmiste omanikega, kuid ajapikku hakkab siiski ta meeli nõiduma- ta ei suuda enam rahulikult uinuda ning tunneb end seletamatult pinges olevana.

Enda ja Frodo sünnipäevade tähistamiseks ületab Bilbo iseennast ning kutsub Paunaotsale külla kogu Maakonna rahva. Seal annab ta oma valdused üle Frodole, jätab naabritele oma nõudmiseni aadressi, pistab Võimusõrmuse sõrme ning kaob. Kuigi Bilbo on lõplikku kodust lahkumist juba pikalt plaaninud, reageerib ta Gandalfi palvele jätta ka sõrmus Frodole, kahtluste ja paanikaga. Ta keeldub sõrmust ära andmast, nimetades seda oma "kullakeseks", täpselt nagu tegi seda kunagi ka Guglunk. Seepeale ägestub Gandalf oma vana sõbra peale ning püüab talle mõistust pähe panna. Bilbo tunnistab viimaks, et ei soovi tegelikult sõrmust ning loovutab selle vabatahtlikult, olles esimene sõrmuse omanik, kes sel moel on talitanud. Samal ööl lahkub ta Maakonnast ning Kääbiklas ei nähta teda enam iial.

Vabastanud end Võimusõrmuse mõjude kütkest, rändab Bilbo esmalt Rivendelli ning suundub sealt edasi Üksildastesse Mägedesse päkapikkude juurde. Sealt naasnud, veedab Bilbo järgnevad 17 aastat tagasitõmbunult haldjate juures, sisustades oma aega söömise, magamise ja luuletuste ning mälestuste kirjutamisega.

Frodo on otsustanud sõrmuse Mordoris hävitada ning jõuab oma eksirännakutel koos kolme sõbra, Samwise Gamgee ehk "Sami", Ilomac Kangepuki ehk"Merry" ning Peregrin Tuki ehk "Pippiniga" samuti Rivendelli. Ta leiab eest Bilbo, kes on endiselt elus, kuid nüüd, Võimusõrmuse mõjudest vabanenuna, on aastad ta kätte saanud ning ta on silmnähtavalt vananenud. Uuesti sõrmust näinud, püüab ta äkkmõte ajel seda Frodolt varastada ning tuleb mõistusele alles siis, kui näeb Frodot kabuhirmus taganemas. Ta palub nõbult pisarsilmil andeks, et jättis kogu sõrmusega kaasneva koorma tema kanda.

Peale seda kui sõrmus saab "Kuninga tagasitulekus" hävitatud, külastavad Gandalf ning neli kääbikut tagasiteel taas Rivendelli ning leiavad Bilbo sealt eest. Ta annab Frodole kaasa paki käsikirju, mis osutuvad tõlgeteks haldjakeelest ning Samile koti kulda, mis on tema viimased säästud varandusest, mis kunagi Smaugilt tagasi sai võideldud.

Kaks aastat hiljem ühineb Bilbo Gandalfi, Elrondi, Galadrieli ja Frodoga, et minna koos Grey Havensi sadamasse, et sealt laevaga üle mere sõita. Selleks hetkeks on ta tähistanud juba oma 131. sünnipäeva ning saanud seeläbi vanimaks kääbikuks, kes kunagi Maakonnas elanud ( arvestades, et kääbiku tavaline vanus on sada aastat).

Lisa[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu selgub "Sõrmuste isanda" lisadest, sündis Bilbo Paunaste Bungo Paunaste ja Belladonna Tuki perre. Raamat nimetab Bilbo sünnipäevana 22. septembrit aastal 1290.

Paunaotsa Paunasted olid üks Kääbikla vanimaid, rikkaimaid ning lugupeetuimaid kääbikute perekondi kuni aastani 1341, mil Bilbo ootamatult oma rännakule kadus ning teda Maakonnas surnuks hakati pidama.