Aleksander Braun

Aleksander Braun (29. detsember 1900 Kuremaa vald, Tartumaa – 2. mai 1942 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (major).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 04.12.1918 oli 2. Jalaväepolgu koosseisus vabatahtlikuna Vabadussõjas. Viibis pea kogu sõja kestel rindel. Sai 16. märtsil 1919 lahingus haavata.

1920–1923 õppis Sõjaväe Tehnika Koolis, lõpetas selle raadio alal ning asus teenistusse lennuväes, kus tema esimeseks tööülesandeks oli õppejaoskonna äsja sisustatud raadioklassi vastuvõtmine. 11.06.1924 komandeeriti õppejaoskonda lendurite klassi õpilaseks. Õppejaoskonna lõpetamise järel määrati 2. eskadrilli lenduriks, mis 01.04.1927 alates nimetati eskadrilliks nr 1.

1. juunil 1928 viidi ta instruktoriks (õppe) eskadrilli nr. 9. Oktoobris 1928 alustas tööd lennukooli ajutise õppejõuna aeronavigatsiooni, sidetehnika, raadiopraktika, koostöö ja signalisatsiooni ning elektrotehnika alal. 1929. aastal õppis lennukoolis korraldatud kursusel RAF kapten O. E. Worsley käe all Suurbritannia Kuninglike õhujõudude kasutatavat lendurite väljaõppesüsteemi. Kursuse lõpetamise järel kinnitati A. Braun eskadrilli nr. 9 instruktoriks. Lennuväerügemendi likvideerimisel ja sel puhul toimunud lennukooli ümberformeerimise järel määrati lennukooli lennuinstruktoriks ning määrati selle salka nr.1.

1931. aasta suvel asus A. Braun teenima Lasnamäe lennuväljal asunud Üksikus Lennuväedivisjonis nr. 3, mis lendas äsjaostetud hävituslennukeil Bristol Bulldog Mk. II. 1932. aasta suvel lähetati ta teenistuse huvides tagasi Lennukooli lendurite ja aviomotoristide kursuste ajutiseks õppejõuks. Sama aasta detsembris pöördus tagasi ÜLD nr. 3, kus ta määrati I salga, järgmisel sügisel aga IV salga ülemaks.

1934. aastal viidi A. Braun üle Tartusse Üksiku Lennuväedivisjoni nr. 2 tehnikajaoskonna ülema kohusetäitjaks. 1936. aastal saadeti ta ajutiselt tagasi Lennukooli, kus määrati lennuväljaõppe jaoskonna ülema ajutiseks kohusetäitjaks ning 1937. aasta algul Lennukooli aspirantide klassi õppejõuks lennutehnilise väljaõppe, lennuteenistuse ja elektrotehnika alal. 1938. aasta veebruaris naasis Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2. Alates 1938 õppis Aleksander Braun Tallinna Tehnikaülikoolis elektrotehnika erialal.

Pärast Nõukogude Liidu organiseeritud juunipööret Eestis palus A. Braun ennast 30.07.1940 sõjaväeteenistusest vabastada, tuues ettekäändeks õppepraktika vajadust. Tema soov rahuldati 15. augustil 1940.

Nõukogude võimuorganid arreteerisid A. Brauni 25.09.1940 hilisõhtul, tuues ettekäändeks värskelt kõrvaldatud Vabadussõjas langenud koolipoiste ja õpetajate ausamba alusele küünla paigaldamist. 1941. aasta suvel toimetati A. Braun Patarei vanglast Venemaale Kirovi vanglasse nr. 1, kus tema ja teiste kambris nr. 48 kinnipeetavate – kindralmajor Aleksander Jaaksoni, kolonel Vilhelm Kohali, kolonelleitnant Hans Kitveli, arst Hans Schotteri, elektrimontöör Ralf-Raimond Tohveri, majaomanik Nikolai Vilbergi, ärimeeste Mihhail Bondarenko, Joakim ja Evald Puhki kohta fabritseeriti lisaks täiendav süüasi vanglas nõukogudevastase organisatsiooni loomise eest, mis ootas sakslaste tulekut ja levitas Nõukogudevastaseid kuulujutte. NKVD Erinõupidamine määras Aleksander Brauni tagaselja 08.08.1942 surma, A. Braun oli tegelikult juba kolm kuud varem ühes Vjatlagi vangilaagripunktis surnud.