Vladimir Drake

Allikas: Vikipeedia

Vladimir Drake (vene keeles Владимир Людвигович Драке; 8. september 1874 Vilno13. oktoober 1932 Kohila[1]) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja hiljem Eesti kindralmajor.

Vladimir Drake lõpetas 1894. aastal Paažide Korpuse ja 1910. aastal ohvitseride suurtükiväekooli.

Oli alates 1898. aastast suurvürst Mihhail Nikolajevitši adjutant kuni suurvürsti surmani 1909. aastal ning 1910. aastast suurvürst Mihhail Mihhailovitši adjutant.

Osales Esimeses maailmasõjas ja teenis mitmes rindelõigus. 26. veebruarist 1917 kindralmajor, 24. aprillist 1917 oli 46. armeekorpuse suurtükiväe inspektor.

1919. aastal vabatahtlikult Judenitši Loodearmees, Pavlovski linna komandant.[2]

Jäi Eestisse, oli 16. oktoobrist 1920 Eesti sõjakooli teenistuses. 1921. aastast õpetas kursusi kõikides sõjaväelistes õppeasutustes, sealhulgas Kindralstaabi kursustel. Viimased aastad oli Kohila paberivabriku teenistuses.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli kindralleitnant Ludwig von Drake. Ema Maria Skorinskaja oli pärit Vene pärusaadlist, perekond oli aadliseisusse tõstetud keisrinna Jelizaveta Petrovna poolt, kuna esivanem teenis tema ihukutsarina. Ka Vladimir Drake vanaisa, kes samuti kandis nime Ludwig von Drake, oli Vene keiserriigi sõjaväelane, jalaväekindral. Vanavanaisa James Lawrence Drake oli Londonist pärit suurkaupmees, Briti konsul Memelis.

Abikaasa Tatjana (sündinud Iljina; 1889–1942).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EAA.4918.1.363 genealoogilised materjalid, surmakuulutus Rev.Zeitung 14.10.1932 ja Postimees 305:4, 31.12.1932 Surmavikati lõikus kaitseväes ... kindral-major Wladimir Drake, sõjaväe tehnikakooli suurtüki osakonna ülem uinus igavesele unele 13. oktoobril
  2. ERA.14.12.2736 Kodakondsuse küsimused, 1926-1932