Aleksander Silberg
.jpg)
Aleksander Heinrich Johann Silberg (30. aprill 1869 Narva – 24. jaanuar 1926 Tallinn) oli Venemaa ja hiljem Eesti sõjaväelane, kindralmajor.
Perekond ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Aleksander Silberg sündis 1869. aastal Narvas päriliku aukodaniku kooliõpetaja Alexander Gustav Silbergi pojana.
Ta lõpetas[millal?] Peterburi kommertskooli kaubandusteaduse kandidaadina.
Sõjaväeline karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Kommertskooli järel astus A. Silberg vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse Semjonovi kaardiväepolku. Sooritas Paažikorpuse juures ohvitseri eksami ning ülendati alamleitnandiks.
1892. aastast teenis Semjonovi kaardiväepolgus ohvitserina. 1910. aastal viidi kaardiväe kapten Silberg üle 1. Soome kütipolku ning ülendati alampolkovnikuks. Võttis osa Esimesest maailmasõjast Soome kütivägede koosseisus olles muuhulgas 1., 2. ja 4. Soome kütipolgu komandöriks. Vapruse eest pälvis ta Püha Georgi IV järgu risti (1915[1]) ja Püha Georgi kuldmõõga (1916[1]). 1917. aasta aprillis nimetati polkovnik Silberg 1. Soome kütidiviisi brigaadi ülemaks ning 1917. aasta oktoobris Soome kütidiviisi ajutiseks ülemaks. 1917. aasta suvel ülendati ta kindralmajoriks. Diviisi demobiliseerumise järel töötas Silberg kontoriametnikuna Peterburis.
1919. aasta kevadel asus ta Jamburgi kreisi Gattšina külla, kus pärast Jamburgi langemist valgete vägede kontrolli alla liitus Silberg Narvas kindral Nikolai Judenitši Loodearmeega, kus teenis armee etapi- ja majandusülemana. Veebruaris 1920 tuli Loodearmeest Eestisse, võeti kindralmajorina teenistusse.
Aleksander Silberg oli Tehniliste Kursuste (juulist 1920–1923 Sõjaväe Tehnikakooli) ülem[2] ja seejärel nimetati Silberg Arsenali ülemaks, kus teenis kuni 15. juunini 1925, kui lahkus tervislikel põhjustel tegevteenistusest.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli abielus paruness Valentina Stackelbergiga.
Aleksander Silberg maeti 28. jaanuaril 1926 Kopli kalmistule.[3]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Püha Georgi ordeni IV järk ja mõõk
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Harri Jõgi, “Eesti soost kindralid. Teatmik”, Kirjastus Sisekaitseakadeemia, 1999, lk 21