Roosna-Alliku mõis

Allikas: Vikipeedia
Kunagise Roosna-Alliku mõisa härrastemaja

Roosna-Alliku mõis (saksa keeles Kaltenbrunn) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Praegu asub mõisas Roosna-Alliku Põhikool.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Roosna-Alliku mõis kujunes välja 17. sajandi alguses piirkonna küladest, mille oli omandanud väga rikas Rootsi riigitegelane Bogislaus von Rosen (1572–1658). Valgete Rosenite järgi sai mõis ka oma eestikeelse nime. Bogislause järel kuulus mõis tema pojale Axel von Rosenile (1624–1679) ja seejärel viimase pojale Bengt Gustav von Rosenile (1665–1725). Meessoost pärijate puudumise tõttu omandas mõisa Bengt Gustavi tütar Margaretha Anna (1695–1731), kes oli abielus Haljava mõisniku vabahärra Georg Johann von Stackelbergiga (1697–1766). Stackelbergide valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Georg Johann von Stackelbergi surma järel päris mõisa tema poeg vabahärra Otto Friedrich von Stackelberg (1731–1802). Kusjuures pärimise otsustas loos. Otto Friedrich von Stackelberg kehtestas oma mõisates Roosna-Alliku eraseaduse (Halliko Walla Kohto ja Seaduse Ramat). Otto Friedrichilt päris mõisa tema vennapoeg vabahärra Otto Gustav von Stackelberg (1771–1811), kes oli 1809–1811 Eestimaa rüütelkonna peamees.[1]

Otto Gustavi surma järel pärisid mõisa tema venna Georg Friedrichi pojad Alexander von Stackelberg ja Georg von Stackelberg. Poiste täisealiseks saamiseni valitses pärandust nende ema Magdalena Anna. Alexander von Stackelberg loobus oma pärandiosast venna Georgi (suri 1863) kasuks. Georgi surma järel sai tema poeg, kel samuti nimeks Georg, Roosna-Alliku ja Saarnakõrve mõisa omanikuks. Mõisate väärtuseks hinnati 350 000 hõberubla.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]