Rosen (valge)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on 1617. aastal aadeldatud suguvõsast; põlisaadli suguvõsa kohta vaata artiklit Rosen (punane).

Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp
Roseni (valge) suguvõsa vabahärravapp

Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa esimene esindaja Eestimaal oli Pommerist pärit kaupmees Bogislaus Rosen (kuni aadeldamiseni kandis nime Rose) (1572–1658), kes sai 1603. aastal Tallinna kodanikuks. Bogislaus von Rosen, kes oli väga rikas, laenas sageli raha Rootsi riigile ja sai võlgade katteks mitmeid maavaldusi. Talle kuulusid Eestimaal 26 küla, mille kogusuuruseks oli umbes 338 adramaad. 1617. aastal tõstis Gustav II Adolf ta von Roseni nime all aadliseisusse.[1] [2] 16201636 oli ta Koporje ja Jamburgi asehaldur.

Suguvõsa vapil kujutati lõvi ja valgeid (hõbedasi) roose. Et teha vahet põlise Liivimaa Rosenite suguvõsaga, kutsuti uue suguvõsa esindajaid valgeteks Roseniteks.

1802. aastal omandas Väinjärve mõisnik Andreas Ludwig von Rosen (1729–1805) Viinis Püha Rooma keisrilt vabahärra tiitli.

Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Rosenitele kuulusid erinevatel aegadel: Roosna-Alliku mõis, Lehmja mõis, Jõepere mõis, Ramma mõis, Karinu mõis, Viisu mõis, Väinjärve mõis, Mäo mõis, Vodja mõis, Prandi mõis, Äntu mõis, Koordi mõis, Purdi mõis, Silmsi mõis, Kiltsi mõis, Paslepa mõis, Tolka mõis (Liivimaa kubermangus), Domassova mõis (Ingerimaal), Lipkani mõis (Bessaraabia kubermangus), Tonjamini mõis (Vitebski kubermangus), Salessi mõis (Vitebski kubermangus).

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Väinjärve liin[muuda | muuda lähteteksti]

Lehmja-Karinu liin[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Bogislaus von Rosen
  2. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Stockholm 1882, info, vapid
  3. [1]
  4. [2]
  5. Martha von Rosen: A Baltic odyssey: war and survival., (kaasautor Jürgen von Rosen ; toim. Elvi Whittaker), Calgary: University of Calgary Press, 1995, ISBN 1895176247 ESTER, Google Books

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 2, Görlitz, 1930, lk. 171-184

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]