Risti Kool
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Märts 2020) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2025) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2025) |
Risti Kool (varem: Risti Põhikool) on lasteaed-põhikool Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Harju-Risti külas. Kooli direktor on Kristo Matson.[1]
Koolielu
[muuda | muuda lähteteksti]Koolielus peetakse põhiliseks seda, et õpilasel oleks turvaline õpikeskkond ja et ei õpita mitte ainult koolitunnis, vaid õpilase areng on mitmekülgsem, kui ta saab uurida, katsuda, tegutseda, võrrelda, näha uusi kohti ja võimalusi. Koolis tegutsevad loodus- ja folklooriring. Loodusringid kirjutavad ise projekte ning võtavad osa RMK ja muudest projektidest. Folklooriring uurib ja tutvustab kodukoha rahvaluulet, kombeid, mänge jne. Risti Kool on mitmel aastal esindanud Harju maakonda vabariiklikel folkloorifestivalidel. Tegutsevad rahvapilliorkester ja rahvatantsurühmad, kes osalesid laulu- ja tantsupeol ning poisid esinesid ka esimesel meeste tantsupeol Rakveres. Liikumine on hea tervise alus. Populaarsed on pallimängud: rahvastepall, korvpall, tütarlaste käsipall, kuhu kuuluvad peale Risti kooli tüdrukute ka Padise kooli tüdrukud. Sellest aastast osaletakse ka Socratese-Comeniuse projektis. Töörühma kuuluvad koolid Austriast, Hollandist ja Prantsusmaalt. Pööratakse tähelepanu ka kooliajaloo uurimisele, kool kuulub B. G. Forseliuse Seltsi ning Eesti Pedagoogika Ajaloo Seltsi. Kooliajaloo uurimise tähtsündmuseks sai mälestuskivi paigutamine Arule – B. G. Forseliuse esimese kooli asupaika – 2000. aasta septembris. Ka on koolis korraldanud ühe esimese rahvakooli ajaloo jäädvustamiseks kaks ajalookonverentsi.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed kindlad andmed talurahvakoolid kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Kuigi juba 1655. aastal otsustas Eestimaa provintsiaalsinod igas kihelkonnas koolmeistri ametisse võtta ning ka 1675. aasta nn õpetajateprivileegis nähti ette koolimajade ehitamine ja koolmeistrite ametissevõtmine, puudusid selleks veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Asi hakkas liikuma, kui kohtadel tärkavat initsiatiivi asus toetama kuningas Karl XI poliitika, mille sihiks oli lugemisoskuse levitamise kaudu lähendada eesti rahvast ristiusu tundmise tasemelt emamaa elanikele. Koolihariduse algus Harju-Madise ja Risti kihelkonnas on oluline teetähis kogu Eesti kooliajaloos.[2]
Bengt Gottfried Forselius
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forselius oli silmapaistvaim figuur talurahvahariduse ajaloos. Tema isa Johann Haquinus Forselius, Harju-Madise ja Risti õpetaja (1641–1684), oli pärit Botnia lahe äärest, sünnipäralt rootslane. Forselius oli märkimisväärse keeleanniga – ta olevat eesti keele kiiremini ja paremini ära õppinud kui maakeelt ametis kasutanud pastorid.
Pärast poolelijäänud õpinguid Wittenbergi ülikoolis oli Bengt Gottfried 1683/84. aasta talvel taas kodumail ning alustas Arul Risti pastoraadi rehetoas oma koolmeistritegevust, millest saadud kogemusele tugines tema edasine tegevus Tartus koolmeistrite seminaris. 1686. aasta sügisel võttis Forselius ette reisi Stockholmi, kaasas kaks eest poissi – Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri. Viimase kohta on oletatud, et ta võis olla pärit Pakri saartelt. Selle reisi tulemusena saadi kuningalt lubaduse kooli ehitamiseks Harju-Madise ja Risti kiriku juurde. Ühtlasi sai Riigikontor korralduse eraldada mõlema kihelkonna sissetulekuist koolmeistrite ülalpidamiseks 50 hõbetaalrit.[2]
Talurahvakooli algus (1687–1700)
[muuda | muuda lähteteksti]1687. aasta suvel pandigi mõlema kooli ehitus käima. 1687. aasta sügisel sai Risti kiriku pastor Gabriel Herlin kokku 25 õpilast. 1688. aasta suveks oli Arul koolis käinud juba 75 poissi, lugedaoskajate arv oli aga suurem – Harju-Madisel kokku 60 ja Ristil 84, sest lugemise selgeks saanud lapsed asusid teisi õpetama; üksteist õpetatud koguni karjas käies. Järgnev periood, 1688–1696, möödus Harju-Madise ja Risti kirikuõpetaja – Gabriel Herlini ja Gustav Johann Laurentiuse – pideva kanakitkumise õhkkonnas, põhjuseks nii isiklikud lahkhelid kui ka tööalased arusaamatused. See kõik heitis varju ka kohalikele koolioludele. Alates 1699. aastast ei saanud Harju-Madise ja Risti koolmeistrid oma ettenähtud töötasu kätte. Seetõttu ei õnnestunud neil alates 1700. aastast noorte lugemaõpetamisega korralikult tegeleda.[2]
Kirikuõpetaja ettevõtlikus
[muuda | muuda lähteteksti]Erandliku kuningalt saadud rahalise toetuse ärajäämisel nivelleerusid kooliolud teistes kihelkondades valitsenud tasemele ning ka koolimajad lagunesid. Tunduvalt tähtsamaks kui koolimajade ehitamine, mis iseenesest oli silmapaistev nähtus ka Rootsi ja Soomega võrreldes, osutus rahva harimisel kohaliku kirikuõpetaja hea tahe ja ettevõtlikkus. Suuresti just tänu sellele õnnestus talurahva lugemisoskusele alus panna. Kõige olulisem oli aga siiski talurahva teadvuses toimunud murrang, mis väärtustas lugemisoskuse.. Kirikuõpetaja, koolmeistri või köstri juures lugemise selgeks saanud noored õpetasid kodus lugemist oma vendadel-õdedele. Ajaloolises perspektiivis võib öelda, et sellest sai tänasesse päeva ulatuva katkematu haridusahela esimene ots.[2]
1880. aastal ehitati Risti külakoolimaja, mis oli ühekorruseline. Ühes otsas asus koolmeistri korter, mis koosnes esikust, elutoast, köögist ja sahvrist. Maja teine pool oli ühe suure klassitoa all. Sinna pääses esikust, kõrval oli ruum koolilaste toidu- ja magamiskottide tarvis. Sellest aastast alates töötas külakoolimajas koolmeistrina Jakob Rosenvald. Ettevalmistuse oli ta saanud Tallinnas Janseni koolis. Ta oli ühtlasi ka vallakirjutaja.[2]
Õpilaste statistika
[muuda | muuda lähteteksti]Risti koolis õppis 1880. aastal 97 õpilast – 49 poissi ja 48 tüdrukut. Õpilased ei olnud klassidesse jaotatud.[2] Koolilapsed jaotati "päris koolilasteks" ja pärast kolmeaastast kooliskäimist kuni leerini "vahekooli lasteks". Esimesed käisid koolis 5 päeva, teised 1 päev nädalas.[3]
| Vanus | Poisid | Tüdrukud | |
|---|---|---|---|
| 7-aastased | 8 | 4 | Ei käi koolis |
| 8-aastased | 7 | 10 | Ei käi koolis |
| 9-aastased | 6 | 6 | Ei käi koolis |
| 10-aastased | 6 | 5 | Käivad 5 päeva
nädalas koolis |
| 11-aastased | 7 | 8 | Käivad 5 päeva
nädalas koolis |
| 12-aastased | 6 | 6 | Käivad 5 päeva
nädalas koolis |
| 13-aastased | 7 | 6 | Käivad 5 päeva
nädalas koolis |
| 14-aastased | 7 | 11 | Käivad vahekoolis |
| 15-aastased | 9 | 7 | Käivad vahekoolis |
| 16-aastased | 7 | 6 | Käivad vahekoolis |
| Kokku | 70 | 69 | 139 |
Õpetus
[muuda | muuda lähteteksti]Õpetus koolis oli kolmeaastane. Koolis õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist, geograafiat ja vene keelt. Õpetati ka koorilaulu. Rosenvaldil oli suur perekond, palk aga väike. Koolmeistril oli klassis tööpink, millel tegi puutööd. Lapsed pidid samal ajal lugema ja rehkendama. Neid kontrollis üks paremaid õpilasi. Koolmeister vaatas vaheldumisi nii tööpingile kui kontrollijale ja kontrollitavale.[2]
19. sajandi lõpp
[muuda | muuda lähteteksti]1892. aastal ehitati Ristile venestamise laines õigeusu kirik, koolimaja ja preestri elamu. Selles koolis õpetas preester Vronski. Nendest hoonetest on säilinud vaid preestri elamu. Risti kool töötas kolmeklassilise koolina kuni 1918. aastani.[2]
20. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]1920. aastal asutati Risti kuueklassiline kõrgem rahvakool. Kuna kooliolud 1920. aastate lõpul muutusid kitsaks, otsustas valla volikogu 1928. aasta märtsis kooli ruumikitsikuse lahendamiseks ehitada Ristile uue koolimaja, mis valmis 1930. aastal. Uues koolimajas oli kolm avarat klassiruumi, saal näitelavaga, õpetajate tuba, riietehoid ja WC-ruumid. Juurdekuuluvas tiibehituses on korter koolijuhatajale, millel oli oma sissekäik. Mansardkorrusel on kolm ühetoalist korterit õpetajatele ja kooliteenijale, kaks suurt tuba õpilaste internaadi tarvis, köök ja laoruumid. Koolimajas oli veel avalik raamatukogu ja kohalik rahvamaja. Õppetöö koolis toimus liitklassidega. 1934. aastast on Ristil ka tütarlaste täienduskool. Kool oli kaheaastane ning vastuvõtt kooli toimus üle ühe aasta. 1942. aastast said täienduskoolis õppida ka noormehed. 1944. aastal kandis Risti kool Risti Mittetäieliku Keskkooli nime. 1947. aastal oli kooli nimi Risti 7-kl. kool ja 1962. aastal Risti 8-kl. kool. Nõukogude ajal etendas koolielus suurt rolli kohalik Kungla sovhoos, kes toetas kooli materiaalset baasi ning vastutasuks käisid kooliõpilased majandis tööl. Sovhoos suunas ka koolilõpetajaid stipendiaatidena põllumajanduskoolidesse, et nad hiljem kodukohta tööle tagasi tuleksid. 1995. aastal olid algklassid üle viidud endisse Kungla sovhoosi kontorihoonesse. 1990. aastate lõpust on Risti kooli tähtsamateks arengusuundadeks loodushoid, kohaliku rahvakultuuri ning kooliajaloo uurimine ja infotehnoloogia.[2]
Lasteaed
[muuda | muuda lähteteksti]Risti Kooli lasteaias on kaks lasteaiarühma (Päikesejänkud ja Mürakarud), kus käivad koos mängimas ja õppimas pooleteise- kuni seitsmeaastased lapsed.[4]
Raamatukogu
[muuda | muuda lähteteksti]Koolis on oma raamatukogu.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://ristipk.edu.ee/kooli-juhtkond-ja-opetajad/ (vaadatud 01.12.2017)
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 http://ristipk.edu.ee/ajalugu/ (vaadatud 01.12.2017)
- ↑ Krista Kohtla (2016). 333 aastat Risti kooli sünnist. Lk 8.
- ↑ "http://ristipk.edu.ee/lasteaed/".
{{netiviide}}: välislink kohas|pealkiri= - ↑ "https://laaneharju.ee/raamatukogud".
{{netiviide}}: välislink kohas|pealkiri=