Nivelleerimine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nivelliir

Nivelleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine ehk kõrgusmõõdistus on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud. Kõrguskasvude abil arvutatakse maapinna punktide kõrgused. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse peamiselt geomeetrilist nivelleerimist[1] ja trigonomeetrilist nivelleerimist. Nivelleerimist kasutatakse laialdaselt kartograafias geodeetilise kõrguse mõõtmiseks ja ehituses  leiduvate esemete kõrguste erinevuste mõõtmiseks.[2]

Trigonomeetriline nivelleerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.[2] Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). [3] Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik tahhümeeter ja prisma.

Trigonomeetrilist nivelleerimist saab teha kahel järgmisel viisil:

1) Keskelt nivelleerimine

Tahhümeeter ja prisma

2) Otsast nivelleerimine

Esimest mõõdistamisviisi kasutatakse peamiselt siis, kui mõõtmised toimuvad reljeefsel maastikul ning kahe punkti vahe ei tohi ületada 200 m. Prismad asuvad kohas, mille kõrgust tahetakse mõõta. Tahhümeeter asub kahe punkti keskel. Punktid jagatakse tagasi- ja edasivaateks. Edasivaate kõrgus leitakse järgneva valemi abil:

HT-tagasivaatepunkti kõrgus; eT, eE-tagasi- ja edasivaate prisma kõrgused; hT,hE-tagasi- ja edasivaate kõrguskasvud; R-maa raadius.


Teise nivelleerimise puhul pannakse tahhümeeter kindelpunktile, mille kõrgus on teada ja prisma asub edasivaatepunktil. Edasivaatepunkti kõrgus arvutatakse järgneva valemi järgi:

HB-edasivaatepunkti kõrgus; HA-kindelpunkti kõrgus;HI-instrumendi kõrgus; L- kaldkaugus; -kaldenurk; HR-prisma kõrgus. [3]


Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horisontaal- ja vertikaalsuuna lugemeid. [3]

Geomeetriline nivelleerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Täpseim ja laialdaselt kasutusel olev meetod kõrguste mõõtmiseks on geomeetriline ehk horisontaalkiirega nivelleerimine. Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv. Töövahenditeks on mõõtelatid ja nivelliir, mis tagab horisontaalse viseerimiskiire.[1] Nivelliiri peab paiknema kahest mõõdetavast punktist võrdsel kaugusel. Punktidevaheline kõrguskasv leitakse, kui lahutatakse tagasivaate lati lugemist edasivaate lugem.[3] Tuleks silmas pidada, et geomeetriline nivelleerimine on küll täpne, kuid praktikas võib tekkida mitmeid vigu järskude pinnavormide tõttu.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raivo Ranne, "Nivelleerimine" (õppematerjal) Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001, ISBN 9985929098

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ranne, Raivo. "Nivelleerimise mõiste ja viisid". Liitnivelleerimine, 2010. Vaadatud 23.02.2021.
  2. 2,0 2,1 Wikipedia, Levelling 2021. Vaadatud: 23.02.2021
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE". Vaadatud: 23.02.2021.
  4. Ceylan, A.,Inal, C., Sanlioglu, I. "Modern Height Determination Techniques and Comparison of Accuracies". 2005. Vaadatud 23.03.2021.