Gabriel Herlin

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Gabriel Herlin (10. september 1647 Kalmar, Rootsi20. mai 1709 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastal 1654 Kalmari koolis, aastatel 16551661 Växsjö gümnaasiumis, seejärel Kalmari gümnaasiumis. Uppsala Ülikooli immatrikuleeriti ta 20. juunil 1669. Ordineeriti 16. aprillil 1671.

Oli aastatel 16711684 Harju-Risti koguduse abiõpetaja, aastal 1684 sai Harju-Madise koguduse õpetajaks. Vahetas 7. oktoobril 1688 elukoha Harju-Ristilt Harju-Madisele. 29. oktoobril 1696 kutsuti Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetajaks.

Asutas Harju-Ristil talurahvakooli ja oli seal õpetaja. Trükitud jutlus 12. detsembril 1679 - rahu sõlmimise puhul Rootsi ja Taani vahel. Een Christelig Tacksäyelse Predijkan, förmedelst den slutna Freden... (tiitellehel oli märgitud, et jutlus tuli ette lugeda nii rootsi kui ka eesti kogudusele). Oli üks 1699 aastal ilmunud Rootsi kirikukorralduse Kässi-ramat korrektoreid[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Gabriel Herlin oli kaks korda abielus. Esimese naise Anna Elisabethi isa oli Harju-Madise koguduse õpetaja Johann Haquinus Forselius, naise vend oli rahvakoolide rajaja Bengt Gottfried Forselius. Teine abikaasa Margaretha Judith oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja Heinrich Gösekeni lesk. Tema poeg Axel Julius Herlin oli Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse abiõpetaja ja Viru-Jaakobi koguduse õpetaja, vend Peter Herlin oli Vormsi Püha Olavi koguduse abiõpetaja ja Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007