Herbert Salu

Allikas: Vikipeedia

Herbert Akatsius Salu (aastani 1936 Herbert Akatsius Sallo; 2. november/15. november 1911 Küti, Virumaa1. oktoober 1988 Lund, Rootsi) oli eesti kirjandusteadlane, esseist ja romaanikirjanik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Herbert Akatsius Salu sündis Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas aedniku pojana. Tema noorus möödus Sämis, Kunda jõe ääres.{{lisa viide}

Aastatel 19191925 õppis Salu Varudi, Pikaristi, Sämi ja Kohala algkoolides ja aastatel 1925{{lisa viide}–1931 Rakvere Õpetajate Seminaris. 1931–35 ja 1941–42 oli ta Virumaal ja Tartus kooliõpetaja, 1942–43 TÜ assistent. Töö kõrvalt õppis ta 19351943 (vaheaegadega) Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, lõpetades selle filosoofiamagistrina väitekirjaga "Folkloor Anton Hansen Tammsaare loomingus".[1]

1943. aastal põgenes Salu Soome, 1944 siirdus sealt Rootsi. Ta töötas aastast 1945 Lundi Ülikooli arhiivis ning õppis 1947–52 Lundi Ülikoolis etnoloogiat. 1952 kaitses ta samas filosoofialitsentsiaadi kraadi Skandinaavia ja võrdleva folkloori alal. Ta täiendas end 1952–53 (stipendiaadina) USA-s Northwesterni Ülikoolis (Evanston, Illinois) ja 1956–57 Marburgis J. G. Herderi Instituudis (uuris saksa mõjutusi eesti ajaloolisele romaanile).[1]

1956–62 oli Salu Lundis raamatukogutöötaja, 1963–69 Turu ja aastast 1965 ka Tampere ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppejõud (aastast 1965 Tampere Ülikooli dotsent). 1964. aastal kaitses ta Turu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi eesti kirjanduse alal väitekirjaga "Eduard Vilden historialliset romaanit". 1969–71 ja 1974–76 töötas Salu Lundi Ülikooli uurimisassistendina ja 1972. aastast dotsendina, 1976. aastal siirdus pensionile.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimusi eesti ajaloolise romaani arengust, rahvaluule ja kirj seostest, eesti kirj-loost ja varasema aja Eesti kirjanduselust. Avaldanud ajaloolisi romaane. Üle 50 teadustrükise.[1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti dialoog-kirjandusest. // Tulimuld, 1951
  • Eesti vanem kirjandus. Vadstena, 1953
  • Surmatrummid ja pajupill. Lund, 1954
  • Rooma, 2. trükk 1974
  • Sini-must-valge meie lüürikas. // Sini-must-valge värvikolmik eesti luules. Stockholm, 1959
  • A. H. Tammsaare, Oscar Wilde und Eino Leino. Bonn, 1959
  • Estonian literature. // Aspects of Estonian culture. London, 1961
  • Tuul üle mere ja muid lühiuurimusi eesti kirjandusest. Stockholm 1965
  • Seid umschlungen, Millionen die frühesten Übersetzungen von Schillers Liedern und Balladen in Skandinavien und im Balticum. // Acta Univ. Tamperensis A. 19 (1968)
  • Kauged rannad ja oma saar. Stockholm, 1970
  • Albert Kivikas. Lund, 1971
  • Utoopia ja futuroloogia. Lühiuurimusi kirjandusest. Lund, 1972
  • Posthobustel Jõhvist Rooma. Lund, 1974
  • Must lagi on meie toal. Lund, 1980
  • Kuhu päike ei paista. Ühiskondlikke probleeme Eduard Vilde loomingus. Stockholm, 1981
  • Kihutav troika. Stockholm, 1984

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II kd, lk 243
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 455
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.