Rein Aren
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
![]() | Artiklis puuduvad viited. (August 2021) |
Rein Aren (ka Reino Aren; 25. detsember 1927 – 16. mai 1990) oli eesti näitleja.
Ta õppis aastatel 1942–1946 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri ja 1949–1951 GITIS-e eesti stuudios.
Ta oli aastatel 1946–1949 Vanemuises koorilaulja ja balletitantsija. Töötas aastatel 1951–1972 ja 1979–1990 Draamateatris. Vahepealsetel aastatel 1973–1979 töötas ta Vene Draamateatris. Rein Aren oli GITIS-es erihariduse saanud näitlejate põlvkonna kirkamaid ja samas romantilisemaid näitlejaid.
Jõuliselt maskuliinse näitlejaisiksusena jättis ta Eesti teatrilukku unustamatud rollid: Peer Gynt (Henrik Ibsen „Peer Gynt“ 1962), Karla ja Pearu (Tammsaare/ Panso/ Mari-Liis Küla "Inimene ja inimene" 1972), Slopašev (Tammsaare/ Mikiver „Armastus ja surm“ 1984), Jakob (Jaan Kruusvall „Pilvede värvid“ 1983), Timotheus Bock (Jaan Kross „Keisri hull“ 1984), Naabrimees (Rein Saluri „Minek“ 1988) jt.
Ta on mänginud rohkem kui 30 filmis: „Jahid merel“ 1955, „Vallatud kurvid“ 1959, „Jäljed“ 1963, „Indrek“ 1975, „Corrida“ 1982 (Tallinnfilm), „Punane telk“ (Mosfilm) jt ning paljudes kuuldemängudes ja telelavastustes.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend on näitleja Väino Aren.
Ta oli 1950. aastast abielus näitleja Jelena Blinovaga.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rein Aren |