Pääsküla raudteejaam

See artikkel räägib laiarööpmelise raudtee peatusest; kitsarööpmelise raudtee ajaloolise peatuse kohta vaata Pääsküla raudteepeatus (kitsarööpmeline raudtee), jaamahoone kohta laiarööpmelise raudtee ääres vaata Pääsküla jaamahoone (laiarööpmeline raudtee).

---

Pääsküla raudteejaam
Pääsküla raudteejaam
Koordinaadid	59° 22′ 8,3″ N, 24° 38′ 24,7″ E
Omanik	AS Eesti Raudtee
Platvormid	2
Rööpapaaride arv	4

Pääsküla raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis.

Raudteejaam asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudteel 11 km kaugusel Balti jaamast. Reisirongide peatusena jääb Pääsküla Kivimäe ja Laagri raudteepeatuse vahele.

Elektrirongide sõit rongiliinil Pääsküla–Tallinn algab ja lõpeb Pääsküla raudteejaamas.

Jaamas peatuvad Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Kloogaranda sõitvad Elroni elektrirongid ja diiselrongid.

Piletihinnalt kuulub Pääsküla I hinnatsooni, kuid Tallinna elanike jaoks on selle piires sõitmine tasuta.

Jaamas on kolm paralleelset rööbasteed ja lisaväljumine Pääsküla depoosse ning kaks 150 m pikkust perrooni.

Laagri suunal väljuv raudtee on üheteeline kuni Pääsküla jõe ja Topi liiklussõlme ületamiseni, aga edasi Saue ja Valingu vahel jälle kaheteeline, tingituna peamiselt majanduslikest probleemidest, mis on tekkinud vajalike sildade ehitamisel.

Ümberistumisvõimalus on Pärnu maanteel (bussipeatus "Pääsküla jaam") liinibussidele 20 (Reisisadam (D-terminal) – Pääsküla jaam) ja 27 (Harkujärve – Laagri alevik). Poole kilomeetri kaugusel on ümberistumise võimalus bussiliinidel 18 ja 14 Vabaduse puiesteel ja veidi kaugemal bussiliinile 10 Kadaka puiesteel.

Ajalugu

Pääsküla raudteejaam 1926. aastal

Pääsküla raudteepeatus rajati Peetri aedlinna (Petrovskaja Sloboda) elanike soovil, organiseerimisel ja nende rahaliste annetuste toel. Raudteepeatus kandis nime Petrovskaja Sloboda (rahvakeeles Petrovka). Laiarööpmelise raudtee äärde rajati madal liivakattega ja kruusatäitega perroon.

1. mail 1915 avati rongipeatus ametlikult liikluseks ja ilmus osa reisirongide sõiduplaanidesse.

1916. aasta suvel läks raudteepeatus Venemaa Looderaudtee bilanssi, kui oli oma olemasolu esimese aasta jooksul väga edukalt toiminud aedlinna kulul (piletimüügi tulud ületasid kulusid). 1916. aastal ehitati ka jaamahoone, jällegi aedlinna kulul.

1919 nimetati raudteepeatus ümber Pääsküla raudteepeatuseks. Peatuskoht sai ka raudteejaama õigused, kuid alles kõrvalteede ehitamise järel sai Pääsküla raudteejaamast Keila ja Nõmme vahel üks põhiline rongide möödumiskoht (kuni Saue jaama valmimiseni). Selles osas on jaama tähtsus säilinud kuni tänapäevani, sest Pääskülast Keila suunas väljuv raudtee on seniajani kuni Padula raudteepeatuseni ühe rööpapaariga.

1. oktoobril 1924 avati Tallinna–Pääsküla liinil elektrirongiliiklus.

Jaama rajatised

Jaama teed ja perroonid

Jaama esimene paralleeltee ehitati mitu aastat pärast jaama õiguste saamist 1919. aastal. Seni pidid Pääskülani sõitvad rongid tagasi Tallinna suunas kuni Nõmme jaamani sõitma nii, et vedur tõukas vaguneid tagant. Nii oli see veel ka 1924. aastal elektrifitseeritud Tallinna–Pääsküla raudteelõigu toimimise algperioodil.

Paralleeltee saamisega muutus Pääsküla raudteejaam oluliseks rongide möödumise kohaks Tallinna–Keila raudteelõigul, kuna Pääsküla asub sobivalt üsna selle raudteelõigu keskkohas. Hiljem lisandus veel üks möödumiskoht Saue raudteejaama näol.

1933. aastal jõudis Tallinna–Pääsküla raudteelõigu kaheteeliseks ehitamine Pääsküla jaamani. Koos sellega vähenes Pääsküla raudteejaama tähtsus rongide üksteisest möödumist võimaldava kohana, kuna ühe rööpapaariga raudtee jäi nüüd ainult Keila poole.

Maksimaalselt on jaamal olnud 5 haruteed (lisaks 2 põhiteele ja põhiosas paralleelselt nendega) ning ühendustee depooga. Pöörmekohti on olnud kuni 15.

Praegu on jaamal lisaks kahele põhiteele alles jäänud vaid kaks lisateed, millest üks paikneb teisest perroonist lõuna pool, teine aga on ühendustee Pääsküla depooga, millel on oma haruteede võrk. Pöörmekohti on jaamas 9.

Jaamahoone

Pääsküla jaamahoone (2020)

Pääsküla jaamahoone aadressil Suvila tänav 1 (valminud 1916, teine korrus 1926)

Jaamahoone, mis asub Suvila tänava raudteepoolses otsas tagaküljelt üle väikese jaamaesise platsi avaneva vaatega piki Suvila tänavat, valmis juba peatuse avamise aastale järgnenud 1916. aastal. See sai esimese maailmasõja majanduslikult rasketes tingimustes võimalikuks peamiselt tänu aedlinna elanike initsiatiivile ja annetatud vahenditele.

Jaamahoone vasakpoolses otsasektsioonis paikneb jaamakorraldaja ruum, kuhu on paigaldatud jaama juhtimis- ja signalisatsiooniseadmed. Jaamahoone keskmine osa oli välja ehitatud reisijate ootesaaliks. Jaamahoone paremas otsasektsioonis paiknesid ametiruumid, kust avanes ootesaali poole ka piletikassa aken.

1926 ehitati välja jaamahoone teise korruse juurdeehitis (jaamaülema korter). Maja otstesse lisati ka tuulekojad.

1997. aastal suleti jaamahoone reisijate ootesaal ja piletimüügi kassa seoses piletimüügi rongidesse üleviimisega. Jaamahoone anti Tallinna linna bilanssi ja võeti 1997. aastal arhitektuurimälestisena kaitse alla..

Pärast remonti anti jaamahoone suuremas osas Nõmme Vaba Aja Keskuse kasutusse ning seal tegutseb Nõmme Eakate Päevakeskuse Pääsküla päevakeskus.

Elektri-alajaam

Pääskülas paiknes Tallinna–Pääsküla elektriraudtee 1,3 kV elektrialajaam (alalditega). Teise maailmasõja järgsel perioodil ehitati see ümber Saksa S-Bahn-rongide (rahvakeeles metroorongide) kasutuselevõtmise tõttu 0,75 kV peale.

1958. aastal jäi alajaam kasutuseta, kuna kontaktvõrk ehitati ümber 3,3 kV vahelduvvoolu pingele.

Vana elektrialajaama hoone on praegu varemetes.

Muud suuremad ümberehitused

Pärast kaheteelise lahenduse jõudmist Pääskülani 1933. aastal ehitati juurde teine reisijateperroon.

Seoses Saksa elektrirongide (rahvakeeles metroorongide, S-Bahn Zug) kasutuselevõtmisega ehitati kõrged puidust reisijateperroonid, neist teine raudtee teisest rööpapaarist lõuna poole, nii et kahe rööpapaari vahele jäänud madal perroon mõnda aega säilis.

Pärast teist maailmasõda paigaldati kogu Tallinna–Pääsküla raudteelõigul elektriline signalisatsioon/blokeering. Pääsküla jaama osas on see arvatavasti siiani kasutusel.

Seoses elektrirongide väljavahetamisega Nõukogude Liidu päritolu kõrgel vahelduvpingel töötavate mootoritega ning laiemate ja kõrgemate vagunitega elektrirongide koosseisudega 1958. aastal tuli kogu Tallinna–Keila raudteelõigul teha suuri ümberkorraldusi. Ümber tuli ehitada ka reisijate perroonid, mis nüüd teostati raudbetoonelementidest ja kaeti asfaldiga.

Aegamööda laiendati ka jaama teedevõrku kuni 5 haruteeni (lisaks kahele põhiteele) ja ehitati ühendustee elektrirongide Pääsküla depooga, mis oli aastatel 1961–1962 jaama lähedusse rajatud, ja mis on praegusel ajal põhiline elektrirongide baseerumise koht.

Jaama paljusid kõrvalteid hakati kasutama peamiselt elektrirongide pikemaajalise seismise kohana ajal, kui nad liinil ei olnud või olid depoosse remonti saamise ootel.

Reisijate perroonid ehitati uuesti ümber madalamaks (55 cm kõrgusteks) ja mõnevõrra lühemaks seoses uute rongide kasutuselevõtmisega 2012. aastal.

Koos Tallinna–Pääsküla raudteelõigu täieliku rekonstrueerimisega toimus ka jaama rööbasteede täielik rekonstrueerimine.

Lisateavet

Juuniküüditamise mälestusmärk (avatud 14. juunil 2009)

Ümbernimetamise järel samanimeliseks saanud Pääsküla raudteejaam kitsarööpmelisel raudteel asus ka selles kohas vaid poole kilomeetri kaugusel paralleelselt lõuna pool kulgenud Peeter Suure merekindluse kitsarööpmelise raudtee harul. Selle peatuse jaamahoone asub aadressil Vabaduse puiestee 183. See jaam ja peatuskoht suleti juba 1922. aastal.

Pääsküla raudteejaama juurde lähedale püstitati 2009. aastal 1941. aasta suure juuniküüditamise ohvritele püstitatud mälestusmärk. See paikneb 1965. aastal valminud kino Koit hoone esisel väljakul. Praegu tegutseb hoones Nõmme Vaba Aja Keskuse Pääsküla Noortekeskus.

Vaata ka

• Pääsküla depoo
• Tallinna–Keila raudteelõik
• Tallinna–Pääsküla rongiliin
• Pääsküla jaamahoone (laiarööpmeline raudtee)
• Pääsküla jaamahoone (kitsarööpmeline raudtee)

Välislingid

Portaal Nõmme

• FOTO: Pääsküla jaam aastal 1997; Baltic Trains Picture Gallery
• PÄÄSKÜLA; Eesti Raudteeajaloo Selts
• Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)

Eelnev peatus	Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Kivimäe	Pääsküla	Laagri