Puhkav Kristus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Puhkava Kristuse kuju 16. sajandist Reimsi Saint-Remi basiilikas
Puhkav Kristus. Hans Holbein noorem. Sule- ja pintslijoonistus paberil, 1519. Berlin State Museums

Puhkav Kristus on kristlikus kunstis esinev hiliskeskaegne pildisüžee, mis kujutab niuderätikus ja okaskrooniga kroonitud Kristust istuvas asendis, seotud või sidumata kätega, resigneerunult toetamas kätt reiele ja vahel hoidmas käes pillirookeppi või vitsakimpu. Kuulub harduspiltide hulka, mille puhul on Kristuse ümbert jäetud ära stseeni teised tegelased. Ajaliselt on see paigutatud aega veidi enne ristilöömist, peatusena Kolgata tee lõpul. Nagu ecce homo puhul, on sellel Kristuse kujutisel okaskrooni okaste haavad, kuid pole ristilöömise naelte ega küljehaava.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed selle süžeega kujutised ilmuvad 14. sajandi teisel poolel, nagu Hans Wittenile omistatud skulptuur Braunschweigi toomkirikus[1]. Enamasti esineb puhkava Kristuse motiiv skulptuuris, maale sellel teemal on teada vähem. Suurem osa skulptuure pärineb 1500. aasta ümbrusest ja 16. sajandi esimesest veerandist, seega ajast vahetult enne reformatsiooni ja varase reformatsiooni ajast.

Kunstiajaloolased seostavad selle motiivi ilmumist kunsti devotio moderna esiletõusuga. Kristus on kujutatud oma kannatusloo hetkel, mil ta puhkab pärast risti kandmist Kolgatale, ja esitatud usklikele kaastunnet äratavana oma inimlikus loomuses.

Eesti kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Teist maailmasõda kuulus Kihelkonna kirikule puhkavat Kristust kujutav 67 cm kõrgune tammepuust skulptuur. Kristus oli kujutatud psühholoogiliselt usutavalt hämmelduses oma jalge ette alla vaatavana, istumas ümaral kõrgendikul, jalad paralleelselt ja ühekõrgusel vastu maad. Skulptuur oli töödeldud igast küljest võrdselt, seega ümberringi vaadatavana. Kuju fotografeerimise ajaks oli kaotsi läinud okaskroon ja mõlemad käed küünarnukist saadik murdunud. Skulptuuri alumine osa oli tugevalt lõhenenud ja näha oli kunagise krundi jälgi uuema värvikihi all. Villem Raam dateeris kuju 15. sajandisse ja pidas seda suhteliselt harvaesineva motiivi levikualale viidates pärinevaks Põhja-Saksamaalt, võib-olla Lübecki meistri Saaremaale tellitud tööks. Skulptuur läks kaotsi Teise maailmasõja ajal.[2]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]