Saadikupuutumatus
Saadikupuutumatus ehk immuniteet on põhimõte, mille kohaselt parlamendi liiget või mõnda muud kõrget riigiametnikku saab kriminaalvastutusele võtta ainult parlamendi loal. Saadikupuutumatuse eesmärk on kaitsta parlamendi liiget poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlusete eest. Sellega tagatakse parlamendi kui seadusandliku võimu sõltumatus täitevvõimust.[1]
Eesti[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis sätestab Riigikogu liikme puutumatuse põhiseaduse § 76, mille kohaselt saab Riigikogu liiget kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Euroopa Parlament[muuda | muuda lähteteksti]
Protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta sätestab, et Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.[2]
Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel
- oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;
- teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.[2]
Läti[muuda | muuda lähteteksti]
Läti põhiseaduse artikkel 30 sätestab, et kriminaalmenetlust Seimi liikme suhtes tohib alustada üksnes Seimi nõusolekul, samuti ei tohi korraldada läbiotsimisi ja muud sellist.[2]
Saksamaa[muuda | muuda lähteteksti]
Saksamaa põhiseaduse artikli 46 kohaselt on parlamendi liikmetel immuniteet, mis kaitseb kriminaalmenetluse eest. Kriminaalmenetluste läbiviimise jaoks parlamendi liikme suhtes on vajalik parlamendi (komisjoni) otsust.[2]
Soome[muuda | muuda lähteteksti]
Soome põhiseaduse artikli 30 kohaselt ei tohi enne kohtuprotsessi algust parlamendi liiget vahi alla võtta ilma parlamendi nõusolekuta, välja arvatud juhtudel, kus parlamendi liiget kahtlustatakse kuriteos, mille eest nähakse ette minimaalselt kuu kuupikkune vangistus.[2]
Taani[muuda | muuda lähteteksti]
Taani põhiseaduse artikkel 57 sätestab, et parlamendiliiget ei tohi süüdi mõista ega vangistada ilma parlamendi loata. Samas ei hõlma immuniteet uurimistoiminguid, aresti ega ka trahve. Immuniteedi eemaldamise aluseks on peaprokuröri avaldus parlamendile.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Juhan Sarv (2020). "Paragrahv 76". Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020. Vaadatud 28.07.2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Kätlin-Chris Kruusmaa (2017). "Parlamendiliikmete immuniteedi põhimõtte rakendamine kriminaalmenetluses" (PDF). Kriminaalpoliitika analüüs. Vaadatud 28.07.2022.