Sõnumisaladus

Sõnumisaladus (inglise keeles confidentiality of messages) on igaühe põhiõigus, mis tagab isikule õiguse temale või tema poolt posti, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladuse.

Põhiõiguste süsteemis on sõnumisaladust selgitatud järgnevalt: "Suhtlemine ja vaba teabevahetus (kommunikatsioon) on osa isikuvabadusest, mistõttu on õigusriigis igaühel põhjust eeldada oma suhtluse privaatsust ning seda, et sõnumite saladuse õigust ei riivata ilma seaduses ettenähtud mõjuvate kaalutlusteta." See tähendab, et sõnumisaladuse õigust võib riivata kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

Sõnumisaladuse õigus tuleneb vajadusest tagada sõnumite puutumatus, kui need liiguvad saatja ja vastuvõtja vahel. Seetõttu ei tohi sõnumite vahendajad uurida nende sisu.

Sõnumisaladuse kaitseala

Sõnumisaladuse esemeline kaitseala

Sõnumisaladus kaitseb informatsiooni, mis liigub saatja ja vastuvõtja vahel, näiteks telefonikõnes edastatavat teavet kõne toimumise ajal või e-kirja selle teel saatjast adressaadini. Sõnumisaladuse kaitse lõpeb, kui sõnum on jõudnud vastuvõtjani, kuna sellisel juhul on saajal võimalik avaldada sõnum kolmandatele osapooltele või sõnum hävitada.

Riigikohus on kinnitanud, et sõnumisaladuse kaitsealasse kuuluvad vaid need sõnumid, mis on teel saatja ja vastuvõtja vahel. Sõnumisaladus ei kaitse saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumeid, mis on saatja või saaja valduses. Seega kaitseb sõnumisaladus e-kirja või SMS-sõnumit saatmise ajal, telefonikõnet kõne ajal ning postisaadetist alates ajast, mil see antakse postiteenuse osutajale ja kuni see jõuab adressaadini. Samuti kaitseb sõnumisaladus vahetut vestlust, kuna seda on võimalik varjatult pealt kuulata.

Sõnumisaladuse isikuline kaitseala

Sõnumisaladus on igaühe põhiõigus, mis tähendab, et see õigus laieneb peale füüsiliste isikute ka juriidilistele isikutele. Seetõttu on ka juriidilised isikud kaitstud näiteks jälitustoimingutega toime pandud sõnumisaladuse õiguse riivete eest.

Sõnumisaladuse riive õigustamine

Õigust sõnumisaladusele võib riivata kohtu loal seadusega sätestatud juhtudel ja korras, et tõkestada kuritegu või selgitada kriminaalmenetluses välja tõde.

Sõnumisaladust saab riivata läbivaatuse jaoks, arestides posti- või telegraafisaadetist prokuratuuri taotlusel, kui on olemas eeluurimiskohtuniku määrus või kohtumäärus. Samuti võib sõnumisaladust riivata, kui kriminaalasja menetlemisel läbiotsimise käigus võetakse isikult ära teabekandjad, nagu arvuti kõvaketas, e-kirja väljatrükk või mobiiltelefon.

Euroopa Inimõiguste Kohus on öelnud kohtulahendites, et salajane jälgimine peab olema tasakaalustatud tõhusate ja piisavate tagatistega, et vältida selle kuritarvitamist. Seetõttu peavad olema seaduses täpsed sätted sõnumisaladuse piiramise juhtude ja korra kohta. Seaduses peaks näiteks olema kirjas selliste kuritegude kirjeldused, misjuhul võib sõnumisaladuse õigust riivata, kui kaua võib õigust riivata ja kuidas saadud teavet kasutada. Kui seaduses ei ole piisavalt täpseid sätteid, on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et uurimisasutused on pannud toime inimõiguste ja põhiõiguste konventsiooni vastase rikkumise.

Eestis annab loa sõnumite pealtkuulamiseks:

• kriminaalmenetluses eeluurimiskohtunik,
• tarbijakaitseseaduse kohaselt Harju Maakohtu esimees või tema määratud kohtunik,
• julgeolekuseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks halduskohtunik.

Sõnumisaladust käsitlevad rahvusvahelised õigusaktid

Sõnumisaladust käsitletakse järgmistes rahvusvahelistes õigusaktides.

• Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. Neid õiguseid võib piirata vaid kooskõlas seadusega ning juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik.
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.