Poseidonios

Allikas: Vikipeedia

Poseidonios (umbes 135 Süüria, Apameia51 eKr) oli vanakreeka filosoof, ajaloolane, geograaf ja astronoom.

Ta oli oma aja üks suuremaid erudiite.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poseidonios õppis Ateenas Panaitiose juures.

Arvatavasti aastast 97 eKr tegutses Poseidonios Rhodosel, kus juhtis stoitsistlikku kooli. Rhodosel käisid teda kuulama mitmed rooma ülikud, sealhulgas Cicero ja Pompeius.

Poseidonios reisis Itaalias, Hispaanias, Gallias, Põhja-Aafrikas ja Kreekas. Hispaanias, tänapäeva Cádizi kandis tegeles ta tõusu ja mõõna uurimisega. Gallias tundis suurt huvi keltide vastu; tema tähelepanekud andsid hiljem Tacitusele ainet "Germania" kirjutamiseks.

Filosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poseidonios püüdis ühendada vanema stoa õpetust Platoni ja Aristotelese omaga. Stoitsismile tuginedes uskus ta, et maailma areng lõpeb katastroofiga. Filosoofia ülesandeks pidas ta säilitada inimese sidet algselt kosmost ja inimkonda valitsenud logosega. Ta õpetas inimest järgima logost, mis looduses enam puhtal kujul ei avaldu.

Historiograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poseidoniose ajalooteosed (52 raamatut), millest on säilinud katkeid, on jätkuks Polybiose "Maailma ajaloole", hõlmates aastaid 144–86 eKr.

Poseidonios imetles Rooma kasvavat mõju. Hellenistlike riikide ajalugu oli tema meelest mandumisprotsess. Ka võõraste rahvaste (Ibeeria poolsaare ja põhja rahvad) kultuuriloost leidis ta tõendeid selle kohta, et inimkond irdub üha enam logosest.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma geograafiaalases teoses "Ookeanist" ei ole Poseidonios piirdunud vaid kirjeldustega, vaid on püüdnud anda ka seletusi Maa arengu kohta. Näiteks arvas ta, et saared on tekkinud merepõhja tõustes vulkaanilise tegevuse tagajärjel.

Sarnaselt Pytheasele seostas ta tõusu ja mõõna Kuu faasidega. Ekslikult arvas ta, et Kuu koosneb õhust ja tulest ning paneb oma kuumusega vee paisuma, põhjustades sellega tõusu.

Poseidoniose mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poseidoniose teoste suure filosoofilise veenvuse ja meeldiva käsitluslaadi tõttu hinnati teda hellenistlikus ja rooma teaduses kõrgelt. Tema ajaloo- ja etnograafiaalastele töödele tuginesid Diodoros, Sallustius ja Strabon. Tema filosoofia mõjutas tugevalt Cicerot ja Senecat.

Enamik Poseidoniose teoseid on säilinud vaid fragmentidena.