Kuu faasid

Allikas: Vikipeedia

Mond legende.jpg
A: Maa B: Kuu C: Kuu tiirlemissuund D: Kuu orbiit ümber Maa E: Päikesekiired
Joonistel olevate objektide suuruste ja kauguste suhted ei vasta tegelikkusele.

Maa-Kuu süsteem ülalt vaadatuna
Mond Grafik.svg
Kuud valgustab tema teekonnal ümber Maa Päike, Kuu ise ei tekita valgust. Kuu faase nimetatakse järgmiselt: 1. noorkuu, 3. esimene veerand, 5. täiskuu, 7. viimane veerand. Seda, kuidas Kuu seejuures Maalt paistab, on näha alumisel pildil.

Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid

Mond Phasen.jpg

Kuu faas on Kuu Päikesest valgustatud osa väljanägemine väljaspool Kuud, tavaliselt Maal asuva vaatleja jaoks.

Pool Kuust on alati valgustatud ja pool valgustamata. (Erandiks on üsna harva esinevad kuuvarjutused, kus valgustamata on rohkem kui pool Kuud, mõnikord isegi terve Kuu.) See, milline osa Kuust on valgustatud, oleneb Kuu, Maa ja Päikese omavahelisest asendist ning muutub sedamööda, kuidas Kuu ümber Maa tiirleb. Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg sama küljega, aga Päikese poole erineva küljega. Seetõttu see, missugune osa Kuu pinnast, sealhulgas Maa pealt nähtavast Kuu pinnast on valgustatud, muutub tsükliliselt. Maalt on nähtav samuti pool Kuust, aga pool Kuust Maale ei paista.

Olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustatud (100%), nimetatakse täiskuuks. Olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustamata (0%), nimetatakse kuu loomiseks. Ülejäänud faasides on nähtavast Kuu osast valgustatud ainult osa. Valgustatud ja valgustamata osa eraldavat piiri nimetatakse terminaatoriks.

Kuu faasid muutuvad tsükliliselt. Faaside muutumise tsükli pikkus on 29 päeva, 12 tundi ja 44 minutit ehk 29,53 päeva. Seda ajavahemikku nimetatakse ka Kuu ööpäevaks ehk sünoodiliseks kuuks.

Sideeriline kuu ehk Kuu asukoha täistiir tähtede suhtes on pisut lühem -- 27 päeva, 7 tundi ja 43 minutit. Sünoodiline kuu on sideerilisest pikem, kuna Kuu tiirleb ümber Maa, mis omakorda tiirleb ümber Päikese.

Samamoodi kui Maal asuva vaatleja jaoks paistavad Kuu faasid, paistavad ka Kuul asuva vaatleja jaoks Maa faasid. Need on ainult vastupidised: kui Maa peal on täiskuu, siis Kuul on maa loomine, ja kui Maal on kuu loomine, siis Kuul on täismaa. Kui Maal paistab Kuust esimene veerand ehk noorkuu, siis Kuul paistab Maast viimane veerand ehk vanamaa.

Kuu faasid on kuu loomine (kuud ei ole näha), noorkuu, poolkuu (esimene veerand), kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu (viimane veerand) ja vanakuu.

Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüvakäsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ja lisandumisega, vasak käsi ehk kurakäsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral.

Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod. Kui kuu kasvab ehk nähtavat osa tuleb juurde, meenutab kuu nähtav osa J-tähte. Kui kuu kahaneb, on näha teine pool ehk kuu nähtav osa meenutab c-tähte.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]