Portaal:Muusika/Valitud artikkel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Soovita artiklit[muuda lähteteksti]

  1. Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
  2. Uuenda portaali pealehel valitud artikli kasti mallis {{Juhuslik portaali osa}} parameetri max väärtust (kasvata ühe võrra).

Valitud artiklid[muuda lähteteksti]

Portaal:Muusika/Valitud artikkel/1

Raimond Valgre (aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. oktoober 1913 Riisipere31. detsember 1949 Tallinn) oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks.

Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri.

Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Peale kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis, algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites.

Loe edasi...


Portaal:Muusika/Valitud artikkel/2

RichardWagner.jpg

Wilhelm Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele.

Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi "Haldjas". Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi.

1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis.

1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi "Armastuse keeld" (William Shakespeare'i komöödia järgi). Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike.

1839 kirjutas Wagner ooperi "Rienzi". Ta kirjutas ise ka libreto. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit.

Loe edasi...


Portaal:Muusika/Valitud artikkel/3

Joseph Haydn.jpg

Franz Joseph Haydn oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja.

Haydn elas pea kogu elu Austrias ja töötas suurema osa oma karjäärist muusikuna jõukas Esterházy õukonnas. Vürsti suured maavaldused olid eemal muust maailmast, mistõttu oli Haydn kuni soliidse eani teistest heliloojatest ja nende loomingust eraldatud. Haydn ise ütles ühes kirjas, et ta oli sunnitud olema originaalne. Oma surma ajal oli Haydn üks kuulsamaid heliloojaid Euroopas.

31. mai 2019 on Haydni 210. surma-aastapäev

Loe edasi...


Portaal:Muusika/Valitud artikkel/4

Juhan Simm.jpg

Juhan Simm oli eesti helilooja, koorijuht ja dirigent.

Juhan Simm on meie muusikaloos tuntud eelkõige kui dirigent. Tema dirigenditegevus hõlmas lavamuusikat kogu selle mitmekesisuses: ooper, operett ja näidendite saatemuusika, peale selle koorid, sümfooniliste ja vokaalsümfooniliste suurvormide ettekanded. Eriti hinnatud oli ta laulupidude üldjuhina, teenides ära hüüdnime "laulupidude kuningas". Tema dirigendiisiksus on olnud eeskujuks nii mõnelegi hilisemale dirigendile.

12. august 2020 on Juhan Simmil 135. sünniaastapäev

Loe edasi...


Portaal:Muusika/Valitud artikkel/5

Frankfurt Katharinenkirche Orgelprospekt 1990.jpg

Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede. Orelit nimetatakse pillide kuningaks.

Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid.

Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes.

Loe edasi...


Portaal:Muusika/Valitud artikkel/6

Josquin.jpg

Josquin des Prez oli prantsuse-flaami renessansshelilooja. Ta oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt prantsuse-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks.

16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada.

Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost. Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat ning teoseid kõigis ajastu tähtsamates vokaalžanrides.

Loe edasi...


Portaal:Muusika/Valitud artikkel/7

Portaal:Muusika/Valitud artikkel/7


Portaal:Muusika/Valitud artikkel/8

Portaal:Muusika/Valitud artikkel/8