Pinot Grigio

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pinot Grigio, Pinot gris või Grauburgunder on viinamarjasort. Nimetust Pinot Grigio kasutatakse Itaalias. Grigio itaaliakeelne tähendus on hall. Viinamarjade näol on tegemist tumedate, kuid mitte mustadega. Seda tuntakse ka teiste nimede all. Sama sorti nimetatakse Prantsusmaal Pinot Gris, sageli ka Tokay d'Alsace'i nime all ning Ungaris Szürkebarát. Saksamaal kutsutakse Grauburgunderiks.[1] Tegemist on vürtsika viinamarjasordiga, mis toodi Prantsusmaale ja ka mujale Euroopasse 14. sajandil Balatoni järve äärest.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pinot Grigio on pärit Prantsusmaalt. Tavaliselt on valged viinamarjad rohelised, kuid Pinot Gris[3] on pigem hallikas-sinakas, millest on ta saanud ka endale nime. Vein on sündinud Burgundias, kuid leidis oma tee Šveitsi aastatel 1300, kus seda peeti keisri lemmikuks. Sealt edasi jõudisid viinamarjad Põhja-Itaaliasse, kust sündis tõeline Pinot Grigio lugu. Itaalias sai Pinot Gris'ist Pinot Grigio, kus see sai tuntuks just Kirde-Itaalia piirkondades: Lombardia, Veneto, Friuli, Trentino ja Alto Adige. Veinist sai kuulsaim valge vein maailmas, mida hakati eksportima ka Ameerikasse.[4]

Regioon ja sellele omased tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Riik / regioon Leviala
Itaalia ca 10 200ha
USA ca 6500ha
Saksamaa ca 5100ha
Prantsusmaa ca 2500ha
Austraalia ca 3000ha
Uus-Meremaa ca 1500ha
Austria ca 250ha

Alsace[muuda | muuda lähteteksti]

Alsace'i on peetud üheks maailma kauneimaks veinipiirkonnaks. Paljude eestlaste poolt armastatud ongi just Alsace’ist pärit veinid.Pikk põhjast lõunasse ulatuv veiniala, mis on tuntud ka kui Alsace’i veiniteena. Kuulub nüüdsest Prantsusmaale (alates aastast 1945), kuid on kuulunud vahel ka Saksamaale, selle tõttu on sealsed kohanimed pigem saksapärased.[5]

Austraalia[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku on Austraalias Pinot Grigio taimi 3731 hektarit[6] ning neli piirkonda: Victoria, Lõuna-Austraalia, Uus Lõuna-Wales, Tasmania. Epitsenteriks on Victoria piirkond. Sealne King Valley küla jahe kliima ja Itaalia kogukond toodab väga head Pinot Grigio veini. Ka teised piirkonnad on ideaalsed oma kliima poolest, et toota maitsavat Pinot Grigio veini.[7]

Saksamaa[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa on aastasadu olnud Eestile oluline veinimaa. Saksamaa toodangut iseloomustab nõtkus, kergus, maitseküllased valged veinid. Baden on Saksamaal kõige lõunapoolsema veinipiirkond. Ülekaalus on Baden'is Pinot'de perekond (Balnc, Gris ja Noir) - kokku umbes 40% kasvupinnast. Saksamaal kutsutakse Pinot Grigio't Ruländer'iks ja Grauburguner'iks, kuna tegemist on suitsuse ja vürtsika veiniga.[8]

Itaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Kirde-Itaalia jääb Pinot Grigio tootmise maailma esinumbriks. Piirkond ekspordib igal aastal suurel hulgal veini, peamiselt Ühendkuningriiki ja USAsse. Tuleb siiski märkida, et seal on ka rohkelt näiteid selles piirkonnas asuvatest premium veinidest, mille kaal ja tekstuur on võrreldavad mis tahes Pinot Gris'i villimisega. Mõnedes Itaalia osades kasutatakse sorti vahuveinide valmistamiseks.[9]

Veini omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Mida heledam on vein, seda happelisem on tema maitse. Veini maitse sõltub sellest, kus viinamarju kasvatatakse. Pinot Grigio'l ei ole silmatorkavalt ainulaadset maitset, mida Moscato või Riesling teeb, kuid see pakub värskendavat hapendust ja kaalukat tunnet oma keelele. Veini kirjeldus: poolkuiva, täidlase ja jõulise vürtsiga.[10] Puuvilja maitsed, mida tunneb veini juues: laim, roheline õun, sidrun, pirn, valge nektariin ja valge virsik. Veel võib tunda maitseid: mandel, mesilase mesi, nelk, ingver, vürts.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. A. Jefford (2009). Veinikursus. Kirjastus Varrak.
  2. K. Keskküla (2004). Veinijuht. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.
  3. "pinot gris".
  4. Vind d'Alsace website, read on April 4, 2019.
  5. K. Keskküla (2004). Veinijuht. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.
  6. Australian Wine, read on April 4 2019.
  7. Wine Selector, read on April 4 2019
  8. K. Keskküla (2004). Veinijuht. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.
  9. Wine-searcher, read on April 4 2019.
  10. K. Keskküla (2004). Veinijuht. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.
  11. Wine Folly, read on April 4 2019.