Laim (vili)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Laimipuu kannab sageli samaaegselt nii õisi kui ka vilju
Pooleks lõigatud laimi lõikepinnal on näha laimi mahla sisaldavaid vesiikuleid
Kahvri laimipuu viljad, kombaavad
Laimi pealiskoore eraldamine
Laimiessents


Laim (inglise ja prantsuse keeles lime, araabia keeles līma, pärsia keeles līmū – "sidrun")[1] on hübriidse tsitruse vili, mis on tavaliselt ümara kujuga, rohelise värvusega (selle järgi on nimetatud lausa eraldi värvitoon, laimiroheline), läbimõõdult 3–6 cm ja sisaldab hapu mahlaga vesiikuleid.[2]

Laimiks kutsutakse erinevate tsitrusepuude vilju, sealhulgas hapu laimipuu (Citrus aurantifolia), suureviljalise laimipuu (Citrus latifolia), kahvri laimipuude ja kõrbe-laimipuu (Citrus glauca) vilju. Laim on rikkalik C-vitamiini allikas ning seda on sageli kasutatud toitude ja jookide maitsestamiseks. Laimipuud annavad saaki aasta läbi.[3] Taimed, mille vilju kutsutakse laimiks, on erineva geneetilise päritoluga, nad ei moodusta monofüleetilist rühma.

Taimed, mille vilju tuntakse laimina[muuda | muuda lähteteksti]

Raskused määratlemisega, milliseid puuvilju on õige laimiks nimetada, on tingitud sellest, et neid vilju andev tsitruse perekond on botaaniliselt keeruline, sellele lisaks veel erinevates keeltes esinevatest homonüümidest tekitatud segadus ja maailma eri paigus sama asja erinevat moodi nimetamine isegi ühe ja sama suhtluskeele kasutajate poolt. Tsitruse perekonna liigid moodustavad omavahel kergesti hübriide ja alles viimasel ajal on geneetilised uuringud hakanud valgust heitma selle perekonna struktuurile. Valdav osa kultiveeritavatest laimipuu liikidest on tegelikult hübriidid, mis on loodud näsasidrunipuust (Citrus medica), harilikust mandariinipuust (Citrus reticulata), pomelipuust (Citrus maxima) ning eriti mitme laimipuu puhul kahvrilaimi rühma kuuluvast liigist (Citrus micrantha).

  • Austraalia laimipuud (varem Microcitrus ja Eremocitrus)
  • kahvri laimipuu (Citrus hystrix); see on üks kolmest maailma kõige suurema laimitoodanguga liigist.[4]
  • hapu laimipuu ehk limonellipuu (Citrus × aurantifolia = Citrus micrantha × Citrus medica, kahvri laimipuude hulka kuuluv Citrus micrantha × näsasidrunipuu)[5][6][7]; kuulub samuti kolme globaalselt kõige suurema laimitoodanguga liigi hulka.[4]
  • suureviljaline laimipuu (Citrus × latifolia, hapu laimipuu × harilik sidrunipuu); see on maailma kõige suurema laimitoodanguga tsitrus, enamus suureviljalise laimipuu toodangust tuleb Mehhikost.[4]
  • magus laimipuu ehk limetipuu (Citrus limetta, on mitme erineva tsitruse hübriid).

Inglise keeles nimetatakse laimiks ka kalamondiinipuu (Citrofortunella mitis, kinkanipuu × mandariinipuu) vilju kalamondiine (i.k. 'Musk lime'), limondariinipuu (Citrus ×limonia, harilik mandariinipuu × näsasidrunipuu) vilju limondariine (i.k. 'Rangpur lime') ja kääbussidrunipuu (Citrus ×floridana, hapu laimipuu × kinkanipuu) vilju limkvaate ehk kääbussidruneid, samuti tsitruste hulka üldse mitte kuuluva mesi-musipuu (Melicoccus bijugatus) vilju (musivili, i.k. 'Spanish lime') ning Adelia ricinella ja fagara koldpuu (Zanthoxylum fagara) vilju (i.k. Wild lime).

Inglise keeles kutsutakse sarnaselt ('lime tree') ka pärnapuid (Tilia sp.), kuid neil ei ole kõnealuste tsitruse viljadega mingit seost.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi laimipuude täpne päritolu ei ole selge, arvatakse, et esimesed metsikud laimipuud kasvasid Indoneesias või Kagu-Aasias ning nende järglased transporditi sealt Vahemeremaadesse ja Põhja-Aafrikasse umbes 10. ja 11. sajandi vahetusel.[2]

19. sajandil anti Briti meremeestele skorbuudi vältimiseks igapäevane portsjon tsitrusvilju, sealhulgas sidrunit, mis hiljem asendati laimiga.[8] Tsitruste kasutamine oli algselt hästi hoitud sõjasaladus, kuna skorbuut oli tollal tavaline nuhtlus erinevate riikide mereväes ning võime püsida pikki perioode avamerel ilma selle haigusega kokku puutumata oli sõjalaevastikule suureks kasuks. Briti meremehed said seetõttu hüüdnime 'limey' ("laimine"), sest tarvitasid ohtralt laime.[9]

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Sidruni ja laimi tootmine – 2016[10]
Riik Toodang (milj. tonni)
India
3,0
Mehhiko
2,4
Hiina
2,3
Argentina
1,7
Brasiilia
1,3
Maailm kokku
17,3

2016. aastal toodeti maailmas sidruneid ja laime kokku 17,3 miljonit tonni. Toodangu poolest esikohal oli India, kus toodeti 17% maailma toodangust (vt tabel). Mehhiko ja Hiina olid teised suurtootjad.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toore laimi toitumisalane teave 100 g kohta[11]
Toitaine Kogus RDA (%)
Vesi 88,3 g
Süsivesikud 10,5 g
sh suhkrud 1,7 g
sh kiudained 2,8 g 12%
Rasvad 0,2 g
Valgud 0,7 g
Vitamiinid
A-vitamiin 2 μg 1%
Tiamiin (B1-vitamiin) 0,03 mg 2%
Riboflaviin (B2-vitamiin) 0,02 mg 1%
Niatsiin (B3-vitamiin) 0,2 mg 1%
Pantoteenhape (B5-vitamiin) 0,217 mg 4%
Püridoksiin (B6-vitamiin) 0,046 mg 3%
Folaat (B9-vitamiin) 0,2 μg 3%
C-vitamiin 29,1 mg 49%
K-vitamiin 0,6 μg 0,5%
Mineraalid
Naatrium 2 mg 0,1%
Kaalium 102 mg
Kaltsium 33 mg 3,3%
Raud 0,6 mg 8%
Magneesium 6 mg 1,8%
Fosfor 18 mg 2%
Energiat 30 kcal (126 kJ) 1,5%

Laimide suhkrusisaldus on kõrgem kui sidrunitel.[2] Laimimahla võib pressida värsketest laimidest või osta pudelisse villitult magustamata või magustatud variandis. Laimimahla kasutatakse laimilimonaadi valmistamiseks ja see on ka paljude kokteilide komponendiks.

Hapendatud laimid on India köögi lahutamatu osa. Lõuna-India köök tugineb suurel määral laimil – kas hapendatud sidruni või hapendatud laimi söömine on hindude Onam-festivali pidusöögi Sadhya traditsiooniline osa.

Laimi hinnatakse toiduvalmistamisel kõrgelt laimimahla happesuse ja laimi pealiskoore lillelõhnalise aroomi pärast. See on tavaline koostisaine autentsetes Mehhiko, Vietnami ja Tai köögi roogades. Laimisupp on traditsiooniline toit Mehhikos Yucatani osariigis. Seda kasutatakse marineerivate omaduste pärast ka mereandide marineerimisel. Mõned guacamolekastme retseptid eeldavad samuti laimimahla kasutamist.

Kuivatatud laimide (nn must laim ehk limoo) kasutamine maitseainena on iseloomulik Pärsia ja Iraagi köögile, nagu ka Pärsia lahe äärsete Araabia maade stiilis maitseainesegule baharat, mida kutsutakse ka kabsa-ks või kebsa-ks.

Laim on paljude Indiast pärit rahvusköökide oluliseks toiduaineks ja seal valmistatakse neist erinevat laadi hapendatud toite, näiteks magustatud hapendatud laim, soolaga hapendatud laim ja laimikaste.

Hapulaim annab iseloomuliku maitse hapulaimipirukale, mis on populaarne Ameerika magustoit. Austraalias valmistatakse kõrbelaimist marmelaadi.

Laim on koostisosaks paljudes lahjendatud alkoholi sisaldavates kokteilides, mis sageli põhinevad džinnil, nagu näiteks Džinn ja toonik, Gimlet ja Rickey. Värskelt pressitud laimimahl on samuti põhiliseks koostisosaks Margaritades, kuigi seda asendatakse seal vahel sidrunimahlaga.

Laimiekstrakte ja laimiessentsõli kasutatakse parfüümides, puhastusvahendites ja aroomiteraapias.

Toitumisalane teave ja keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Toorete laimide koostisest on 88% vesi, 10% süsivesikud, rasvad ja valgud moodustavad kumbki alla 1% (vt. tabel). Üksnes C-vitamiini sisaldus, mis 100 g laimi kohta annab 35% soovitatavast päevasest kogusest, on toitumisalaselt märkimisväärne, teisi toitaineid leidub päevase tarbimisvajadusega võrreldes väikeses koguses (vt. tabel). Laimimahl sisaldab pisut vähem sidrunhapet kui sidrunimahl (u 47 g/l), aga peaaegu kaks korda rohkem kui greipfruudimahl ning umbes viis korda rohkem kui on sidrunhapet apelsinimahlas.[12]

Laimi viljaliha ja koor sisaldavad paljusid erinevaid fütokemikaale, sealhulgas polüfenoole ja terpeene,[13] millest paljud on saanud fundamentaaluuringute huviobjektiks nende potentsiaalsete omaduste pärast inimesele.[14]

Fototoksilisus[muuda | muuda lähteteksti]

Kokkupuude laimikoore või laimimahlaga, millele järgneb ultraviolettkiirguse kätte sattumine, põhjustab fütofotodermatiiti,[15][16][17][18][19][20]. Baarmenitel, kes puutuvad kokteile valmistades kokku laimide ja teiste tsitruse viljadega, võib seda probleemi esineda.[21]

Fütofotodermatiidi põhjustajaks inimestel peetakse furanokumariinideks nimetatavat orgaaniliste keemiliste ühendite rühma.[22] Laimid sisaldavad paljusid furanokumariini ühendeid, sealhulgas tsitropteen (5,7-dimetoksükumariin), bergapteen, isopimpinelliin, ksantotoksiin (ehk metoksaleen) ja psoraleen.[23][24] Bergapteen tundub olevat peamine furanokumariini ühend, mis põhjustab laimidest tingitud fütofotodermatiiti.[23][24]

Laimi koor on oluliselt suurema (1...2 suurusjärgu võrra) furanokumariini kontsentratsiooniga kui laimi viljaliha[23][24], mistõttu laimi koored on ka märkimisväärselt fototoksilisemad. Suureviljalise laimipuu viljad tunduvad olevat fototoksilisemad kui hapu laimipuu viljad.[23]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Company, Houghton Mifflin Harcourt Publishing. "The American Heritage Dictionary entry: lime". www.ahdictionary.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.04.2016. 
  2. 2,0 2,1 2,2 "Lime". Encyclopædia Britannica, Inc. 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.08.2016. Vaadatud 16.07.2016. 
  3. Rotter, Ben. "Fruit Data: Yield, Sugar, Acidity, Tannin". Improved Winemaking. Originaali arhiivikoopia seisuga 08.06.2014. Vaadatud 03.09.2014. 
  4. 4,0 4,1 4,2 Plattner, Kristy (26.09.2014). "Fresh-Market Limes". USDA Economic Research Service. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.04.2015. 
  5. Curk, Franck; Ancillo, Gema; Garcia-Lor, Andres; Luro, François; Perrier, Xavier; Jacquemoud-Collet, Jean-Pierre; Navarro, Luis; Ollitrault, Patrick (2014). "Next generation haplotyping to decipher nuclear genomic interspecific admixture in Citrus species: analysis of chromosome 2". BMC Genetics 15: 152. PMC 4302129. PMID 25544367. doi:10.1186/s12863-014-0152-1. 
  6. Li, Xiaomeng; Xie, Rangjin; Lu, Zhenhua; Zhou, Zhiqin (juuli 2010). "The Origin of Cultivated Citrus as Inferred from Internal Transcribed Spacer and Chloroplast DNA Sequence and Amplified Fragment Length Polymorphism Fingerprints". Journal of the American Society for Horticultural Science 135 (4): 341–350. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.04.2015. Vaadatud 24.04.2015. 
  7. Wall, Tim (18.01.2011). "Citrus Fruit Gets Paternity Test". Discovery.com. Discovery. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.01.2013. Vaadatud 24.04.2015. 
  8. Lewis, HE (3.02.1971). "State of knowledge about scurvy". Proc. R. Soc. Med. 65 (1): 39–42. PMC 1644345. PMID 4552518. 
  9. "Limey". Oxford Dictionaries. Oxford University Press. Originaali arhiivikoopia seisuga 06.06.2012. Vaadatud 23.04.2013. 
  10. "World Regions/Production Quantity for lemons and limes, 2016; from pick lists". Food and Agriculture Organization of the United Nations, Statistics Division (FAOSTAT). 2017. Vaadatud 11.03.2018. 
  11. "National Nutrient Database for Standard Reference Legacy Release", United States Department of Agriculture, Agricultural Research Service
  12. "Quantitative Assessment of Citric Acid in Lemon Juice, Lime Juice, and Commercially-Available Fruit Juice Products". Journal of Endourology 22 (3): 567–70. 2008. PMC 2637791. PMID 18290732. doi:10.1089/end.2007.0304. 
  13. Loizzo MR, Tundis R, Bonesi M, Menichini F, De Luca D, Colica C, Menichini F (2012). "Evaluation of Citrus aurantifolia peel and leaves extracts for their chemical composition, antioxidant and anti-cholinesterase activities". J Sci Food Agric 92 (15): 2960–67. PMID 22589172. doi:10.1002/jsfa.5708. 
  14. Patil JR, Chidambara Murthy KN, Jayaprakasha GK, Chetti MB, Patil BS (2009). "Bioactive compounds from Mexican lime ( Citrus aurantifolia ) juice induce apoptosis in human pancreatic cells". J Agric Food Chem 57 (22): 10933–42. PMID 19919125. doi:10.1021/jf901718u. 
  15. Gross, T. P.; Ratner, L.; de Rodriguez, O.; Farrel, K. P.; Israel, E. (1987). "An outbreak of phototoxic dermatitis due to limes". Am J Epidemiol 125 (3): 509–514. PMID 3812457. 
  16. Kung, A. C.; Stephens, M. B.; Darling, T (2009). "Phytophotodermatitis: Bulla formation and hyperpigmentation during spring break". Mil. Med. 174 (6): 657–661. PMID 19585784. 
  17. Hankinson, Andrew; Lloyd, Benjamin; Alweis, Richard (2014). "Lime-induced phytophotodermatitis". J Community Hosp Intern Med Perspect 4 (4): 25090. PMC 4185147. PMID 25317269. doi:10.3402/jchimp.v4.25090. 
  18. Riahi, Ryan R.; Cohen, Philip R.; Robinson, Floyd W.; Gray, James M. (juuni 2009). "What Caused The Rash On This Man's Wrist And Hand?". The Dermatologist 11 (6). 
  19. Abramowitz, Alan I.; Resnik, Kenneth S.; Cohen, Kenneth R. (1993). "Margarita Photodermatitis". New England Journal of Medicine 328 (12): 891. PMID 8441448. doi:10.1056/NEJM199303253281220. 
  20. Weber, Ian C; Davis, Charles P; Greeson, David M (1999). "Phytophotodermatitis: The other 'lime' disease". The Journal of Emergency Medicine 17 (2): 235–237. ISSN 0736-4679. PMID 10195477. doi:10.1016/s0736-4679(98)00159-0. 
  21. L. Kanerva (2000). Handbook of Occupational Dermatology.. Springer. p. 318. ISBN 978-3-540-64046-2. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.05.2016. 
  22. McGovern, Thomas W.; Barkley, Theodore M. (2000). "Botanical Dermatology". The Electronic Textbook of Dermatology. Internet Dermatology Society. Section Phytophotodermatitis. Vaadatud 29.11.2018. 
  23. 23,0 23,1 23,2 23,3 Nigg, H. N.; Nordby, H. E.; Beier, R. C.; Dillman, A.; Macias, C.; Hansen, R. C. (1993). "Phototoxic coumarins in limes". Food Chem Toxicol 31 (5): 331–35. PMID 8505017. doi:10.1016/0278-6915(93)90187-4. 
  24. 24,0 24,1 24,2 Wagner, A. M.; Wu, J. J.; Hansen, R. C.; Nigg, H. N.; Beiere, R. C. (2002). "Bullous phytophotodermatitis associated with high natural concentrations of furanocoumarins in limes". Am J Contact Dermat 13 (1): 10–14. ISSN 0891-5849. PMID 11887098. doi:10.1053/ajcd.2002.29948.