Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige autonoomne provints | |
---|---|
| |
itaalia provincia autonoma di Bolzano – Alto Adige | |
saksa Autonome Provinz Bozen – Südtirol | |
ladiini Provinzia Autonóma de Bulsan – Südtirol | |
| |
| |
Pindala: 7400 km² | |
Elanikke: 531 810 (31.05.2019)[1] | |
Rahvastikutihedus: 71,9 in/km² | |
Keskus: Bolzano | |
![]() | |
![]() |
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas. Piirneb põhjas Austriaga. Provintsi keskuseks on Bolzano linn.
Seni Austria-Ungarile kuulunud lubati Itaaliale 1915. aastal Londoni paktiga ehk rahulepinguga, et Itaalia asuks I maailmasõjas Antandi poolele. 1918. aasta novembris Itaalia kuningriik selle ala okupeeris. Provints moodustati 1926. aastal.
21. oktoobril 1939 sõlmisid Hitler ja Mussolini Lõuna-Tirooli küsimuse lepingu (Option in Südtirol/Opzioni in Alto Adige), millega anti piirkonna saksakeelsetele elanikele kuni aasta lõpuni valikuvõimalus, kas nad kolivad Saksamaale või jäävad Itaaliasse ja italiseeritakse, kaotades vähemuste õigused. Ligi 85-90% otsustas kolida Saksamaale, neid kutsuti Optanten, jääda otsustanuid kutsuti Dableiber. 1943. aastaks olid ligi 75 000 optanti Lõuna-Tiroolist lahkunud, kellest 50 000 tulid peale sõda tagasi.
1943. aastal pärast Cassibile vaherahu, mis sisuliselt tähendas Itaalia kapituleerumist Saksamaa-vastasele koalitsioonile, okupeeris ala Saksamaa ja kuni sõja lõpuni 1945. aastal jäi ala de facto Saksamaa koosseisu. 5. septembril 1946 sõlmisid Itaalia peaminister Alcide de Gasperi ja Austria välisminister Karl Gruber lepingu, millega jäi provints Itaalia koosseisu ja sai autonoomia. Dableiberid võisid endised saksa nimed. Optandid pidid end ja oma lapsed registreerima ja sünnitunnistuse abil tõestama nende õigust Itaalia kodakondsusele.
1972. aastast on Bolzano provintsil autonoomia. 1998. aastast kuulub euroregiooni Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino.
Provintsi rahvaarv oli 2015. aasta 31. detsembril 520 891. Ligi 2/3 elanikest räägib emakeelena saksa keelt.
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Bolzano autonoomne provints jaguneb 8 ringkonnaks
- Bozen (Bolzano)
- Burggrafenamt (Burgraviato)
- Pustertal (Val Pusteria)
- Überetsch-Unterland (Oltradige-Bassa Atesina)
- Eisacktal (Valle Isarco)
- Salten-Schlern (Salto-Sciliar)
- Vinschgau (Val Venosta)
- Wipptal (Alta Valle Isarco)
ja need 116 vallaks (comune, Gemeinde).
- Ahrntal
- Aldein
- Algund
- Andrian
- Altrei
- Auer
- Badia
- Barbian
- Bolzano
- Bronzolo
- Brenner
- Brixen
- Bruneck
- Burgstall
- Corvara
- Deutschnofen
- Eppan an der Weinstraße
- Feldthurns
- Franzensfeste
- Freienfeld
- Gais
- Gargazon
- Glurns
- Graun im Vinschgau
- Gsies
- Hafling
- Innichen
- Jenesien
- Kaltern an der Weinstraße
- Karneid
- Kastelbell-Tschars
- Kastelruth
- Kiens
- Klausen
- Kuens
- Kurtatsch an der Weinstraße
- Kurtinig an der Weinstraße
- La Val
- Latsch
- Lajen
- Laives
- Lana
- Laas
- Laurein
- Lüsen
- Mals
- Mareo
- Margreid an der Weinstraße
- Marling
- Martell
- Meran
- Mölten
- Montan
- Moso in Passiria
- Mühlbach
- Mühlwald
- Nals
- Naturns
- Natz-Schabs
- Neumarkt
- Niederdorf
- Olang
- Partschins
- Percha
- Pfalzen
- Pfitsch
- Plaus
- Prad am Stilfserjoch
- Prags
- Prettau
- Proveis
- Ratschings
- Rasen-Antholz
- Ritten
- Riffian
- Rodeneck
- Salurn
- San Martin de Tor
- Sand in Taufers
- Santa Cristina Gherdëina
- St. Leonhard in Passeier
- St. Lorenzen
- St. Martin in Passeier
- St. Pankraz
- Sarntal
- Schenna
- Schlanders
- Schluderns
- Schnals
- Sëlva
- Sexten
- Sterzing
- Stilfs
- Terenten
- Terlan
- Tramin an der Weinstraße
- Tisens
- Tiers
- Tirol
- Toblach
- Truden im Naturpark
- Tscherms
- Tubre
- Ulten
- Unsere Liebe Frau im Walde-St. Felix
- Urtijëi
- Vadena
- Vahrn
- Vintl
- Völs am Schlern
- Vöran
- Villanders
- Villnöß
- Waidbruck
- Welsberg-Taisten
- Welschnofen
Suurima elanike arvuga vallad[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige enam elanikke elab (seisuga 31.07.2011):[2]
Nr | Nimi | Rahvaarv (in) |
Pindala (km²) |
Tihedus (in/km²) |
Kõrgus merepinnast |
% itaallasi |
% sakslasi |
% ladiine |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1 | Bolzano | 104 483 | 52,34 | 1996 | 262 | 73,80 | 25,52 | 0,68 |
2 | Meran | 38 693 | 26,33 | 1469 | 325 | 49,06 | 50,47 | 0,47 |
3 | Brixen | 20 747 | 84,86 | 244 | 560 | 25,84 | 72,82 | 1,34 |
4 | Laives | 17 278 | 24,25 | 712 | 258 | 71,50 | 27,99 | 0,51 |
5 | Bruneck | 15 609 | 45,06 | 346 | 838 | 15,24 | 82,47 | 2,29 |
6 | Eppan an der Weinstraße | 14 307 | 59,7 | 240 | 416 | 13,29 | 86,23 | 0,48 |
7 | Lana | 11 265 | 36,08 | 312 | 310 | 7,90 | 91,84 | 0,26 |
8 | Kaltern an der Weinstraße | 7 684 | 47,95 | 160 | 425 | 7,03 | 92,61 | 0,36 |
9 | Ritten | 7646 | 111,48 | 69 | 1000 | 4,55 | 95,20 | 0,25 |
10 | Sarntal | 6903 | 302,49 | 23 | 900 | 1,82 | 98,07 | 0,10 |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

- Bolzano provintsi koduleht (saksa, itaalia, ladiini ja inglise keeles)