Bolzano provints

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bolzano – Alto Adige autonoomne provints
itaalia provincia autonoma di Bolzano – Alto Adige
saksa Autonome Provinz Bozen – Südtirol
ladiini Provinzia Autonóma de Bulsan – Südtirol
Pindala: 7400 km²
Elanikke: 531 810 (31.05.2019)[1]
Rahvastikutihedus: 71,9 in/km²
Keskus: Bolzano
Bolzano in Italy (2018).svg
Lõuna-Tirooli kaart

Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas. Piirneb põhjas Austriaga. Provintsi keskuseks on Bolzano linn.

Seni Austria-Ungarile kuulunud lubati Itaaliale 1915. aastal Londoni paktiga ehk rahulepinguga, et Itaalia asuks I maailmasõjas Antandi poolele. 1918. aasta novembris Itaalia kuningriik selle ala okupeeris. Provints moodustati 1926. aastal.

21. oktoobril 1939 sõlmisid Hitler ja Mussolini Lõuna-Tirooli küsimuse lepingu (Option in Südtirol/Opzioni in Alto Adige), millega anti piirkonna saksakeelsetele elanikele kuni aasta lõpuni valikuvõimalus, kas nad kolivad Saksamaale või jäävad Itaaliasse ja italiseeritakse, kaotades vähemuste õigused. Ligi 85-90% otsustas kolida Saksamaale, neid kutsuti Optanten, jääda otsustanuid kutsuti Dableiber. 1943. aastaks olid ligi 75 000 optanti Lõuna-Tiroolist lahkunud, kellest 50 000 tulid peale sõda tagasi.

1943. aastal pärast Cassibile vaherahu, mis sisuliselt tähendas Itaalia kapituleerumist Saksamaa-vastasele koalitsioonile, okupeeris ala Saksamaa ja kuni sõja lõpuni 1945. aastal jäi ala de facto Saksamaa koosseisu. 5. septembril 1946 sõlmisid Itaalia peaminister Alcide de Gasperi ja Austria välisminister Karl Gruber lepingu, millega jäi provints Itaalia koosseisu ja sai autonoomia. Dableiberid võisid endised saksa nimed. Optandid pidid end ja oma lapsed registreerima ja sünnitunnistuse abil tõestama nende õigust Itaalia kodakondsusele.

1972. aastast on Bolzano provintsil autonoomia. 1998. aastast kuulub euroregiooni Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino.

Provintsi rahvaarv oli 2015. aasta 31. detsembril 520 891. Ligi 2/3 elanikest räägib emakeelena saksa keelt.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Tirooli kaart ringkondadega

Bolzano autonoomne provints jaguneb 8 ringkonnaks

  1. Bozen (Bolzano)
  2. Burggrafenamt (Burgraviato)
  3. Pustertal (Val Pusteria)
  4. Überetsch-Unterland (Oltradige-Bassa Atesina)
  5. Eisacktal (Valle Isarco)
  6. Salten-Schlern (Salto-Sciliar)
  7. Vinschgau (Val Venosta)
  8. Wipptal (Alta Valle Isarco)

ja need 116 vallaks (comune, Gemeinde).

  1. Ahrntal
  2. Aldein
  3. Algund
  4. Andrian
  5. Altrei
  6. Auer
  7. Badia
  8. Barbian
  9. Bolzano
  10. Bronzolo
  11. Brenner
  12. Brixen
  13. Bruneck
  14. Burgstall
  15. Corvara
  16. Deutschnofen
  17. Eppan an der Weinstraße
  18. Feldthurns
  19. Franzensfeste
  20. Freienfeld
  21. Gais
  22. Gargazon
  23. Glurns
  24. Graun im Vinschgau
  25. Gsies
  26. Hafling
  27. Innichen
  28. Jenesien
  29. Kaltern an der Weinstraße
  30. Karneid
  31. Kastelbell-Tschars
  32. Kastelruth
  33. Kiens
  34. Klausen
  35. Kuens
  36. Kurtatsch an der Weinstraße
  37. Kurtinig an der Weinstraße
  38. La Val
  39. Latsch
  40. Lajen
  41. Laives
  42. Lana
  43. Laas
  44. Laurein
  45. Lüsen
  46. Mals
  47. Mareo
  48. Margreid an der Weinstraße
  49. Marling
  50. Martell
  51. Meran
  52. Mölten
  53. Montan
  54. Moso in Passiria
  55. Mühlbach
  56. Mühlwald
  57. Nals
  58. Naturns
  59. Natz-Schabs
  60. Neumarkt
  61. Niederdorf
  62. Olang
  63. Partschins
  64. Percha
  65. Pfalzen
  66. Pfitsch
  67. Plaus
  68. Prad am Stilfserjoch
  69. Prags
  70. Prettau
  71. Proveis
  72. Ratschings
  73. Rasen-Antholz
  74. Ritten
  75. Riffian
  76. Rodeneck
  77. Salurn
  78. San Martin de Tor
  79. Sand in Taufers
  80. Santa Cristina Gherdëina
  81. St. Leonhard in Passeier
  82. St. Lorenzen
  83. St. Martin in Passeier
  84. St. Pankraz
  85. Sarntal
  86. Schenna
  87. Schlanders
  88. Schluderns
  89. Schnals
  90. Sëlva
  91. Sexten
  92. Sterzing
  93. Stilfs
  94. Terenten
  95. Terlan
  96. Tramin an der Weinstraße
  97. Tisens
  98. Tiers
  99. Tirol
  100. Toblach
  101. Truden im Naturpark
  102. Tscherms
  103. Tubre
  104. Ulten
  105. Unsere Liebe Frau im Walde-St. Felix
  106. Urtijëi
  107. Vadena
  108. Vahrn
  109. Vintl
  110. Völs am Schlern
  111. Vöran
  112. Villanders
  113. Villnöß
  114. Waidbruck
  115. Welsberg-Taisten
  116. Welschnofen

Suurima elanike arvuga vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Tirooli keelerühmad.

Kõige enam elanikke elab (seisuga 31.07.2011):[2]

Nr Nimi Rahvaarv
(in) 		Pindala
(km²) 		Tihedus
(in/km²) 		Kõrgus
merepinnast 		%
itaallasi
 %
sakslasi
 %
ladiine
1 Bolzano 104 483 52,34 1996 262 73,80 25,52 0,68
2 Meran 38 693 26,33 1469 325 49,06 50,47 0,47
3 Brixen 20 747 84,86 244 560 25,84 72,82 1,34
4 Laives 17 278 24,25 712 258 71,50 27,99 0,51
5 Bruneck 15 609 45,06 346 838 15,24 82,47 2,29
6 Eppan an der Weinstraße 14 307 59,7 240 416 13,29 86,23 0,48
7 Lana 11 265 36,08 312 310 7,90 91,84 0,26
8 Kaltern an der Weinstraße 7 684 47,95 160 425 7,03 92,61 0,36
9 Ritten 7646 111,48 69 1000 4,55 95,20 0,25
10 Sarntal 6903 302,49 23 900 1,82 98,07 0,10

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Popolazione residente al 31 maggio 2019". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2019. Vaadatud 27. oktoobril 2019.
  2. ↑ "Statistiche demografiche ISTAT". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2016. Vaadatud 17. märtsil 2013.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Bolzano provints – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bolzano_provints&oldid=6187819"