Bolzano provints

Bolzano – Alto Adige autonoomne provints
	itaalia provincia autonoma di Bolzano – Alto Adige
	saksa Autonome Provinz Bozen – Südtirol
	ladiini Provinzia Autonóma de Bulsan – Südtirol
	Bolzano provintsi vapp
	Pindala: 7400 km²
	Elanikke: 531 810 (31.05.2019)
	Rahvastikutihedus: 71,9 in/km²
	Keskus: Bolzano

Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas. Piirneb põhjas Austriaga. Provintsi keskus on Bolzano linn.

Seni Austria-Ungarile kuulunud lubati Itaaliale 1915. aastal Londoni paktiga ehk rahulepinguga, et Itaalia asuks I maailmasõjas Antandi poolele. 1918. aasta novembris Itaalia kuningriik selle ala okupeeris. Provints moodustati 1926. aastal ja liideti Venezia Tridentina maakonnaga.

21. oktoobril 1939 sõlmisid Hitler ja Mussolini Lõuna-Tirooli küsimuse lepingu (Option in Südtirol/Opzioni in Alto Adige), millega anti piirkonna saksakeelsetele elanikele kuni aasta lõpuni valikuvõimalus, kas nad kolivad Saksamaale või jäävad Itaaliasse ja italiseeritakse, kaotades vähemuste õigused. Ligi 85–90% otsustas kolida Saksamaale, neid kutsuti Optanten, jääda otsustanuid kutsuti Dableiber. 1943. aastaks olid ligi 75 000 optanti Lõuna-Tiroolist lahkunud, kellest 50 000 tulid pärast sõda tagasi.

1943. aastal pärast Cassibile vaherahu, mis sisuliselt tähendas Itaalia kapituleerumist Saksamaa-vastasele koalitsioonile, okupeeris ala Saksamaa ja kuni sõja lõpuni 1945. aastal jäi ala de facto Saksamaa koosseisu. 5. septembril 1946 sõlmisid Itaalia peaminister Alcide de Gasperi ja Austria välisminister Karl Gruber lepingu, millega jäi provints Itaalia koosseisu, uues Trentino-Alto Adige maakonnas ja sai autonoomia. Dableiberid võisid kasutada endisi saksa nimesid. Optandid pidid end ja oma lapsed registreerima ja sünnitunnistuse abil tõestama nende õigust Itaalia kodakondsusele.

Kuna aga Trentino-Alto Adige maakond oli endiselt itaallaste enamusega ning Bolzano provintsi saabus palju teisi itaalia keelt kõnelevaid immigrante, jäi rahulolematus Itaalia võimuga endiselt kestma ning kohalik poliitik Sepp Kerschbaumer lõi Lõuna-Tirooli Vabastuskomitee (BAS, Befreiungsausschuss Südtirol), mis pani 1950.-1960. aastatel toime terrorirünnakuid. Seepeale sõlmisid 1971. aastal Itaalia ja Austria uue lepingu, millega sai provints veelgi suurema autonoomia ja Austria kohustus Lõuna-Tirooli siseasjadesse mitte sekkuma. Autonoomia vähendas pingeid ning terrorirünnakud lõppesid.

1972. aastast on Bolzano provintsil autonoomia. 1998. aastast kuulub euroregiooni Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino.

Provintsi rahvaarv oli 2015. aasta 31. detsembril 520 891. Ligi 2/3 elanikest räägib emakeelena saksa keelt.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Bolzano autonoomne provints jaguneb 8 ringkonnaks:

Bozen (Bolzano)
Burggrafenamt (Burgraviato)
Pustertal (Val Pusteria)
Überetsch-Unterland (Oltradige-Bassa Atesina)
Eisacktal (Valle Isarco)
Salten-Schlern (Salto-Sciliar)
Vinschgau (Val Venosta)
Wipptal (Alta Valle Isarco)

ja need 116 vallaks (comune, Gemeinde).

Suurima elanike arvuga vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige enam elanikke elab (seisuga 31.07.2011):^[2]

Nr	Vald	Rahvaarv (in)	Pindala (km²)	Tihedus (in/km²)	Kõrgus merepinnast	Itaallasi %	Sakslasi %	Ladiine %
1	Bolzano	104 483	52,34	1996	262	73,80	25,52	0,68
2	Meran	38 693	26,33	1469	325	49,06	50,47	0,47
3	Brixen	20 747	84,86	244	560	25,84	72,82	1,34
4	Laives	17 278	24,25	712	258	71,50	27,99	0,51
5	Bruneck	15 609	45,06	346	838	15,24	82,47	2,29
6	Eppan an der Weinstraße	14 307	59,7	240	416	13,29	86,23	0,48
7	Lana	11 265	36,08	312	310	7,90	91,84	0,26
8	Kaltern an der Weinstraße	7 684	47,95	160	425	7,03	92,61	0,36
9	Ritten	7646	111,48	69	1000	4,55	95,20	0,25
10	Sarntal	6903	302,49	23	900	1,82	98,07	0,10