Piemontiit

Piemontiit
Piemontiit kvartsimassis Limpopo ääres
Omadused
Mineraaliklass	hantelsilikaadid
Värvus	punane, punakaspruun, must
Tihedus	3,46...3,54 g/cm³
Kõvadus	6...6,5
Süngoonia	monokliinne
Punktigrupp	monokliinne prismaline
Kriips	punane
Kaksistumine	mitte sage
Murdepind	ebaühtlane
Läige	klaasi
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	kaheteljeline
Optiline märk	positiivne
Kaksik­murdumine	0,025...0,076
Reljeef	kõrge positiivne
Pleokroism	helekollane, oranž, roosa, lilla
Interferents­värvused	kuni teist järku
nα	1,725...1,756
nβ	1,730...1,789
nγ	1,750...1,832

Piemontiit tüüplokatsioonist Prebornazi kaevandusest Itaalias

Piemontiit on monokliinne silikaatne epidoodi rühma kuuluv mineraal. Piemontiidi idealiseeritud keemiline valem on Ca₂(Al,Mn³⁺,Fe³⁺)₃(SiO₄)(Si₂O₇)O(OH). Valemist nähtub, et kristallstruktuuris toimuvad mitmesugused asendumised. Et asenduvate ioonide valentsid on 2 või 3, siis toimub tavaliselt ühe ioonidepaari asendumine teisega, et säiliks neutraalne kogusumma.

Tüüpiliselt leidub piemontiiti rohekildas ja amfiboliidis; kuigi tüüpiliselt esineb seda mineraali moondekivimites, võib seda ette tulla ka moondeprotsessides osalenud tardkivimites. Piemontiiti võib esineda ka mangaanimaagis. Piemontiiti leidub mitmel pool maailmas - Itaalias, Rootsis, Jaapanis, Indias, Austraalias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja USA California, Arizona, Nevada, Colorado ning Pennsylvania osariikides. Teisi esinemiskohti: Uus-Meremaa, Prantsusmaa, Šotimaa, Valgevene (Minski linnas).

Mineraal on tavaliselt punane, aga värv võib olla ka must. Mineraalile on omane klaasjas helk. Piemontiidi kõvadus Mohsi skaalal on 6-6,5. Selle tüüplokatsiooniks on Valle d'Aostas Saint-Marcelis asuv Prabornazi kaevandus. Mineraali eristas esimest korda aastal 1757 Cronstedt, aastal 1790 aga Napone. Napone oli ka esimene, kes mineraali keemiliselt analüüsis. Mineraalile andis aastal 1853 nime Kenngott. Vahel nimetatakse eksikombel piemontiidiks ka punaseid epidoodikristalle, mis on piemontiidikristallidest palju sagedasemad.