Kostivere

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kostivere

Elanikke: 739 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3472[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 26′ N, 25° 6′ E
Kostivere (Eesti)
Kostivere

Kostivere on alevik Jõelähtme vallas Harjumaal.

Alevikus asuvad endise Kostivere mõisa keskus, Kostivere Kool, Kostivere Lasteaed (direktor Kaili Raamat), Kostivere Postkontor, Kostivere Perearstikeskus, Kostivere Raamatukogu, lisaks paljud ettevõtted (sealhulgas kauplus).

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kostiveres 753 inimest. Neist 653 (86,7%) olid eestlased. [3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kostivere oli väike põlisküla, mille suurus oli 13. sajandi paiku 6 adramaad. Kostivere küla on nimetatud "Taani hindamisraamatus". Küla valdajaks oli vasall nimega Conraduse. Kostivere mõisa kujunemise ajal 1379. aastal kaotati enamus talud, mille asemele rajati mõispõllud. Talusid oli külas kokku vaid 3, mille peremeesteks olid Kusich Mart, Oha Mart ja Ara Andres. Kuni aastani 1688 leidus kaardil Jõelähtme alal Kostivere mõisast põhjapoole vaid 3 talu. Mõisamaade piiril asus Urke üksiktalu, mille peremeheks oli Urcka Jürgen. Aastaks 1744 oli terve küla mõisastatud. [4] 1720. aastatel on Jõelähtme pastor Heinrich Christopher Wrede nimetanud Kostivere veskit (mölder Mölleri Tenno) ja kõrtsi (kõrtsmik Karro Mihkel). Mõisamajapidamiste väljaehitamine ja mõisamaade moodustamine hävitas peaaegu terve muinasaegse küla. Kostivere mõis oli vana perekonnamõis läänistamisajast peale (1379), mis aegade jooksul on müügiobjekti või kinnisvara pärandusena omanikke vahetanud. Mõisal on olnud halvemaid ja paremaid aegu, mis iseloomustavad üldist Läänemere ranniku poliitilist olukorda. 16. sajandi keskpaiku, Liivisõja eelsel perioodil, mil Kostivere oli kloostrimõis, kuulus mõisale 31 adratalu, lisaks vabadikud ja rannapered. 1698, Põhjasõja eel, oli rahvast vähemaks jäänud (Vandjala 9, Kostivere 4, Parasmäe 13 adramaad ja 4 rannaperet). Kostivere mõisa aladel arvestati adramaa kohta 9-10 tööjõulist inimest, seega ulatus elanike arv üle 200. 1716. aastal, peale Põhjasõda, näitas toimunud lugemine, et alles oli 55 meest ja 48 naist.  18. sajandi keskpaigaks oli Kostivere elanike arv tõusnud 400-le ja adramaid hinnatakse 24-le. 18. sajandi lõpuks oli mõis Jõelähtme kihelkonna mõisate seas neljas peale Maardu, Jägala ja Viimsi. Kostivere mõisale kuulusid siis veel Loo karjamõis, Parasmäe ja Vandjala küla ja 7 hajatalu. Mõisa piirkonnas asus 3 kõrtsi, 1 vesiveski kahe kivipaariga ja paemurd mõisahoonete ehituseks.[4]

Kostivere nimekuju läbi aegade[5][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1241 Kostæueræ
  • 1379 Costiuere
  • 1424 Kostevere
  • 1732 Kostiwerre
  • 1822 Kostifer

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kostivere alevik asub Tallinna linnapiirist umbes 19 km kaugusel ja 3 km kaugusel Tallinn-Rakvere-Narva rahvusvaheliselt magistraalist. Alevik asub Harjumaal Jõelähtme valla territooriumil. Kostiverele lähimad suuremad linnad ja asulad on Tallinn, Aruküla, Raasiku ja Loo alevik. [6]

Maastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kostivere maastik on iseloomulik Põhja-Eesti lavamaale, millele on iseloomulikud sood, paetasandikud- ja kõrgendikud ning karsti ja liivatasandikud. Alevikus asub Kostivere Karstiala, mis on kujunenud Jõelähtme jõe tõttu. Karstiala kaitsmiseks loodi 1957. aastal Kostivere maastikukaitseala. Maastikukaitseala kaitseb ka sealseid haruldasi liike[7] nagu Alpi nurmikas (Poa alpina) ja aasnelk (Dianthus superbus).[8] Suurim ala maastikukaitsealast on kaetud Kostiverele väga iseloomulike loodudega. Lood ehk alvarid on paepealsed alad, mis on kaetud väga õhukese mullakihiga.[8]

Mageveekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Kostivere alevikus asuval karstialal asuvad ajutised karstijõed- ja järvikud. Karstijõegede- ja järvikute õõned täituvad aeg-ajalt põhjaveega, mis täidab maapinnapealsed lohud. Põhjavee taandumisel muutuvad lohud taas kuivaks. Kevadeti on põhjavee tase harilikult sealsel alal kõrgeim, seega on kevadine aeg järvede ja jõgede peamine täituvusaeg. Jõesängides puudub jõgedele iseloomulik taimestik ja loomastik. Kuival ajal meenutab jõesäng pigem heinamaad, kuid seal võib leiduda haruldasi selgrootud, kes tavalistes veekogudes ei ela.[8] Mageveekogude ala kokku on umbes 6,7ha.

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsealastest liikidest võib leiduda Kostiveres pesitsusajal rukkirääke (Crex crex). Karstiala ja lagendikud on peatuspaigaks rändlindudele, sh kurvitsalised ja hanelised.[8]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Statistikaameti andmebaas
  4. 4,0 4,1 "Ajalugu ja külakroonika". Kostivere. Vaadatud 02.04.2020.
  5. "Ajalugu ja külakroonika". Kostivere. Vaadatud 02.04.2020.
  6. "Asend ja paiknemine". Kostivere. Vaadatud 02.04.
  7. "Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kostivere maastikukaitseala (KLO1000499)". Keskkonnaagentuur. Vaadatud 02.04.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 [https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-767057635"Kostivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021"]. Keskkonnainfo. Vaadatud 02.04.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]