Paide kirik

Allikas: Vikipeedia
Paide Püha Risti kirik.

Paide Püha Risti kirik on kihelkonnakirik Järvamaal Paides.

Kirikut kasutab EELK Paide Püha Risti kogudus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasid venelased Paide piiramisel kiriku õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha.

1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik.

1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid.

1771. aastal paigaldati kirikueestseisja Berend Reinhold von Stackelbergi ja kirikuõpetaja David Gottlieb Glanströmi korraldatud jumalateenistusel uue kiriku nurgakivi. Vahepeal tekkinud rahaprobleemide tõttu valmis kirik alles 1786. aastal. Kiriku õnnistas sisse Järva praost ja Peetri kirikuõpetaja Johann Friedrich Rinne.

Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne-, vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks.

10. mail 1845. aastal süttis Paide kirik. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus. Annetustena saadi 10 480 rubla, millest 500 rubla annetas keiser Nikolai I.

18. sajandi lõpul rajati kiriku juurde Paide kirikuaed[1].

18951898 ehitati kiriku ümber raudaed ja 1901. aastal telliti kirikule kaheksa Riias valmistatud vitraažakent.

Aastatel 19091910 ehitati kirik ulatuslikult ümber.

Sisustus[muuda | muuda lähteteksti]

Paide kiriku sisevaade aastatest 1929–1940

Kiriku altarisein pärineb 1848. aastast. Altaarimaali "Kristuse taevaminek" maalis Carl Timoleon von Neffi järgi Nikolai von Baranoff. Maali orginaal asus keiserlikus kabelis Peterburis. Altariümbruse kujundas August Roosileht.

Ristimisvaagnaks on suure merikarbi üks pool, mille tõi Filipiinidelt Mäo mõisnik, admiral Olaf von Stackelberg.

Kirikus asub ka Vabadussõjas langenud koguduseliikmete mälestusmärk-epitaaf, mille on kavandanud August Roosileht. Mälestusmärk taastati aastal 1989.

Kiriku torni paigutati 1848. aastal tunde lööv kell. Ka tornikellad pärinevad samast ajast.

Oreli valmistasid 1933. aastal Kriisad.

Arheoloogilised uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

2007.–2008. aasta Paide kirikus ning 2013. aastal kirikus ja kirikuaias arheoloog Villu Kadaka juhtimisel toimunud välitööde käigus selgus, et praegune kirikuhoone on tõepoolest ehitatud 18. sajandi teisel poolel keskaegse kiriku alusmüüridele, nagu väitis juba August Wilhelm Hupel. 2013. aasta uurimistöö põhjal väitis Kadakas, et praeguse, 18. sajandi teisel poolel valminud kiriku pikihoone on tõepoolest püstitatud tunduvalt paksemate müüridega (kiriku põhiplaan umbes 22 × 31,5 m) keskaegse kiriku pikihoone alusmüüridele, aga üldjoontes on kiriku plaaniline kuju siiski rekonstrueeritav.[2]

Leitud tugipiilari jäänuste põhjal sai nüüd järeldada, et kirik oli jaotatud neljaks traveeks ning et hoone oli ilmselt võlvlaega. Tõenäoliselt oli kirik kolmelööviline, nagu ka enamik Järvamaa keskaegseid maakirikuid. Nelja travee puhul pidi järelikult kokku olema 12 võlvi, mida kandsid lisaks seintele neli piilarit. Selle ja tugipiilarite paigutuse põhjal võib järeldada, et võlve kandsid arvatavasti kuus ümarsammast.[2]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paide kirik kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 04.05.2015)
  2. 2,0 2,1 Archaeological studies in the church and churhyard of Paide. arheoloogia.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]