Olaf von Stackelberg
Ferdinand Olaf von Stackelberg (vene keeles Олаф Романович фон Штакельберг) (7. august (vkj)/ 19. august 1818 Tallinn – 12. veebruar (vkj)/ 25. veebruar 1903 Mäo mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa mereväelane, viitseadmiral, vabahärra.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Olaf von Stackelberg sündis Mäo mõisniku vabahärra Gustav Reinhold von Stackelbergi (1777–1863) ja Julie Charlotte von Bergi pojana. Astus mereväekorpusesse, mille lõpetas 1837. aastal. Teenis seejärel Balti laevastikus. 1850. aastast alates oli seal mitme laeva komandöriks. Osales aastatel 1853−1856 Krimmi sõjas. 1872. aastal sai temast 1. mereväe ekipaaži komandör. 1874. aastal määrati kontradmiraliks ülendatuna Musta mere laevastiku nooremflagmaniks, järgmisel aastal nimetati ta samale ametikohale Balti laevastikus. 1884. aastal ülendati viitseadmiraliks ja nimetati Balti laevastikus vanemflagmaniks. Läks 1885. aastal erru.[1] Ta on maetud Reopalu kalmistule.[2]
1886. aastal lasi ta Mäo mõisa rajada mälestusmärgi Liivi sõjas 1572–1573 Paide piiramisel hukkunud vene sõjameeste mälestuseks.[3]
Ta tõi ühe reisi ajal Filipiinidelt kaasa suure merikarbi, mille ühe poole andis Paide Püha Risti kirikule ristimisvaagnaks. Samuti kinkis ta kirikule altarimaali.[4]
Mäo mõis
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna tema vend vabahärra Jakob Berend Otto suri 1878. aastal ilma otseste pärijateta, langes aastast 1725 suguvõsa valduses olnud Mäo mõis 1882. aastal talle. Pärast tema surma pärisid selle õelapsed.[5]
Auastmed[1]
[muuda | muuda lähteteksti]Aasta | Kuupäev | Õlak | Auaste |
---|---|---|---|
1853
|
19. aprill | kaptenleitnant | |
1862
|
1. jaanuar | 2. järgu kapten | |
1865
|
1. jaanuar | 1. järgu kapten | |
1872
|
kontradmiral | ||
1884
|
6. mai | viitseadmiral |
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Olaf von Stackelberg abiellus 1882. aastal kontradmiral Voin Rimski-Korsakovi (Nikolai Rimski-Korsakovi vend) lese Marie Mathilde Luise Rosa Baueriga. Abielust lapsi ei sündinud.
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti]Olaf von Stackelbergi esivanemad | |||
Parun Olaf von Stackelberg (1818–1903) |
Parun Reinhold von Stackelberg (1777–1863) |
Vabahärra Berndt von Stackelberg (1733–1795) |
Vabahärra Adam Friedrich von Stackelberg (1703–1768) |
Katharina Elisabeth von Rosen (1707–1775) | |||
Margarethe von Baranoff (1743–1820) |
Karl Gustav von Baranoff (suri 1796) | ||
Margaretha Elisabeth von Derfelden | |||
Julie Charlotte von Berg (1789–1845) |
Jakob Georg von Berg (1760–1844) |
Kaspar Anton von Berg (1729–1773) | |
Margaretha Juliana von Schwengelm (1732–1760) | |||
Ulrika von Ramm (1767–1826) |
Thomas Johann von Ramm (1740–1775) | ||
Elisabeth Hübner (suri 1794) |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Волков, С. В. Генералитет Российской империи. Энциклопедический словарь генералов и адмиралов от Петра I до Николая II. Том II. Л–Я, Москва: 2009. Lk 766.
- ↑ Reopalu kalmistu ajalugu
- ↑ "Liivi sõja mälestusmärk". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. september 2016. Vaadatud 7. märtsil 2010.
- ↑ "Paide-Türi". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2012. Vaadatud 12. oktoobril 2008.
- ↑ Kinnistute register. Nr 225. Mäo