David Gottlieb Glanström

David Gottlieb Glanström (3. veebruar/14. veebruar 1744 Reigi – 22. juuli/3. august 1824 Paide) oli Eesti vaimulik.

Koduõpetust sai ta vennastekoguduse juhi Jacob Marraschi käest, kes lasi Reigi koguduse jaoks trükkida eestikeelse vaimuliku lauluraamatu. Immatrikuleeriti 1. oktoobril 1761 Königsbergi Ülikooli arstiteaduskonda, kus õppis seal aastani 1762. Ta tundis suurt huvi matemaatika vastu ja valdas suurepäraselt vanu keeli. Usuteadust õppis iseseisvalt Hupeli juhendamisel Põltsamaal. Ordineeriti 13. juunil/24. juunil 1767 õpetajaks.

Oli aastatel 1767–1824 (kutsuti 30. aprillil/11. mail 1767) Paide Püha Risti koguduse õpetaja ja (kutsuti 2. juulil/13. juulil 1767) Anna koguduse õpetaja. Lisaks oli ta 3. juulist/14. juulist 1775 Eestimaa konsistooriumi ülem-apellatsioonikohtu assessor, 24. jaanuarist/4. veebruarist 1795–juunini 1824 Eestimaa konsistooriumi assessor, 15. jaanuarist/27. jaanuarist 1802–juunini 1824 oli ta Järva praostkonna praost.

Glanström oli Piibli uustrüki (1773) ettevalmistaja ja korrektuuri lugeja ja aastal 1779 ilmunud jutluseraamatu kaasautor. Ta koostas eesti keele grammatika ja tõlkis Eestimaa 1804. ja 1816. aasta seaduse tekstid koos seaduseraamatutega eesti keelde. Tema juures olid müügil Otto Wilhelm Masingu Pühhapäwa Wahhe-luggemissed. Ta töötas Briti piibliseltsi välja antud eestikeelse täispiibli kallal (ilmus 1822 ja 1825). Koos venna Christian Jacob Glanströmi ja pastor Arnold Friedrich Johann Knüpfferiga revideeris Piibli teksti. Arvatavasti koostas eesti keele õppimiseks lugemistahvlid, mille abil õpetas ta ka talulapsi lugema. Need pidid ka trükis ilmuma. Tema peetud meetrikaraamatud on kirjutatud eesti keeles^[1].