Euroopa piison

Euroopa piison
Kaitsestaatus
Ohulähedane  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Sõralised Artiodactyla
Sugukond	Veislased Bovidae
Perekond	Piison Bison
Liik	Euroopa piison
Binaarne nimetus
Bison bonasus Linnaeus, 1758
Euroopa piisoni levila

Euroopa piison

Pürg Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis

Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.

Jääajajärgsest soojaperioodist pole Euroopa piisoni luid Eestist teada ning seetõttu arvatakse, et see liik saabus esmalt Lõuna-Eestisse pehmema subatlantilise kliimaperioodi teise poole alguses, mis kestis aastatel 100–1100.. Samad kliimatingimused lubasid Eestisse keskaegse väikese jääajani naasta ka metssigadel, metskitsedel ja hirvedel. Esimesest aastatuhandest pärit Euroopa piisoni luid on leitud Rõngust. Leedus ja Lätis oli Euroopa piisonit subatlantilisel perioodil arvukalt, sügavama lumikattega Eestis oli neid ilmselt vähem, peamiselt Lõuna-Eesti metsades. Tõenäoliselt erines Euroopa piisoni elukeskkond tollal Eestis tavalisema tarva omast. Tarvas eelistas lagedamaid rohumaid jõgede luhtadel ja lagendikel, Euroopa piison aga võis toituda metsas. Eestis ja Lätis pole Euroopa piisoni luid keskajast enam teada, mil Euroopa piison arvatavasti üleküttimise ja kliimamuutuse koosmõjul lõplikult välja suri.

Eestis pole Euroopa piisonit loodusesse reintrodutseeritud, samuti ei ole Euroopa piison siia looduslikult taaslevinud. Euroopa piisoneid on Eestis võimalik näha Tallinna Loomaaias ja Elistvere loomapargis. Virumaal Põlulas eraomanduses oleva karja näol on tegemist ameerika piisonitega.

Pürjad on kitsama kerega kui ameerika piisonid.

Euroopa piison on Poola ja Valgevene rahvusloom.

Levik ja arvukus

Euroopa piison Praha loomaaias

Piison oli levinud kogu Euroopas kuni Volga jõeni idas ja Kaukaasiani kagus, kuid nende arvukus vähenes kiiresti inimasustuse leviku ja sellega kaasneva küttimise tõttu. Suuremas osas Prantsusmaast suri piison välja juba 8. sajandil. Ardennides ja Vogeesides säilisid nad 15. sajandini. Tänapäeva Poola aladel oli piison haruldane juba 11. sajandil ja Zygmunt I kehtestas surmanuhtluse piisonite salaküttimise eest. Põhja-Rootsis suri piison välja 11. sajandil ja Inglismaal 12. sajandil. Leedus suri piison välja 18. sajandi keskel. Ungaris Transilvaanias leidus piisoneid veel 18. sajandi lõpus, viimane suri umbes 1790. 1795 võeti piisonite viimane elupaik Białowieża ürgmets kaitse alla ja 1857 loendati seal 1900 piisonit. 1890 ja 1910 tabas seal elanud piisoneid haigus, mis vähendas nende arvukust tunduvalt. 1915. aasta alguses elas seal vaid 770 piisonit. Sügiseks 1917 oli järel vaid 150 piisonit. Esimese maailmasõja ajal ja vahetult pärast selle lõppu langesid paljud piisonid marodeerivate sõdurite saagiks. 4. aprillil 1919 leiti viimased surnud piisoni jäänused. 1920. aastatel oli euroopa piison väljasuremisohus. Euroopa piisonite asurkond oli ka Kaukaasias. 1890. aastatel oli neid jäänud alles vaid 442. 1919 tabas sealseid piisoneid koduveistelt saadud haigus, mis vähendas asurkonda 50 isendini. Viimane Kaukaasias vabas looduses elanud piison tapeti 1927. Kõik tänapäeval elavad euroopa piisonid pärinevad vaid 12 loomaaedades ja loomaparkides elanud piisonist. Vähene geneetiline mitmekesisus on liigi pikaajalise säilimise seisukohalt oluliseks ohuteguriks.

Loomaaedade ja eraisikute pingutuste tulemusena suudeti 1952 esimesed piisonid Białowieża rahvuspargis loodusesse elama lasta. 2004. aastal elas vabas looduses 31 populatsiooni kokku 1955 isendiga. See moodustab umbes 60% kõigist elavatest euroopa piisonitest. Białowieża metsades elab umbes 800 piisonit. Poolas elab umbes 25% kõigist pürgadest. Eestile lähimad vabasse loodusesse lastud piisonid elavad Leedus ning Venemaal Peterburi lähedal ja Karjalas. Aastal 2022 on kavas viia loodusesse piisonid ka Inglismaal, projektiga Wilder Blean.

Vaata ka

• ameerika piison