Nurmi mõis

Nurmi mõis (saksa keeles Nurmis, läti keeles Nurmu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Naukšēni vallas Nurmis.

Ajalugu

Selle varem Dietrich Beckerile kuulunud mõisa läänistas Stefan Batory aastal 1585 Baltasar Schnellile. Too sai aastal 1593 Zygmunt III Wazalt loa müüa mõis Rupert Hummelile. Rootsi ajal andis Gustav Adolf mõisa aastal 1630 Wilhelm Lußile. Mõisa omanikeks said aastal 1646 tema lesk Sophie ja pojad Magnus Wilhelm, Franz Otto Reinhold ning George Christopher.^[1]

Rootsi kuninganna Kristiina konfiskeeris Normi aastal 1649, ent see tagastati vendade ühiseks valduseks aastal 1682. Edasi päris mõisa Franz Heinrich Löwis, kes pärandas selle oma pojale Heinrich Johannile, kellele kuulus ka Pantene mõis. Aastal 1803 ostis mõisa teistelt pärijatelt 20 000 hõberubla eest välja Alexander von Löwis. Aastal 1846 said mõisa omanikeks tema onud Arthur ja Alexander Freymann, aastal 1854 sai Arthur aga 26 000 rubla eest mõisa ainuomanikuks^[2].

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 5/8 adramaad, sellele allus 107 mees- ning 108 naishinge.^[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus neli adramaad, aastal 1688 aga 6 ja 1/2 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 5 ja 5/8, aastal 1757 aga 7 ja 1/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 4 ja 19/20 adramaad.^[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 19/20, aastal 1881 aga kolm, lisaks allus mõisale 4 ja 75/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.^[5]

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Jehze ja Reschel.

Viited

↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 129
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 201.
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.

Kirjandus

Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 129 [1].

[1] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 129

[2] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 201.

[3] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.

[4] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.

[5] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]