Novosibirsk
| Novosibirsk | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ novosib'irsk ] | |||
| |||
| |||
| Pindala: | 506,7 km² | ||
| Elanikke: |
1 612 833 (1.01.2018)[1][2]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid: | 55° 2′ N, 82° 55′ E | ||
  | |||
|
новосибирск | |||
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus. Asub Lääne-Siberi lauskmaa kaguosas, Obi jõe kaldal.
Sisukord
Kliima[muuda | muuda lähteteksti]
Mandrilise kliimaga linnas on talvel väga külm (jaanuaris keskmiselt −16 °C) ja suvel soe (juulis keskmiselt 20 °C). Õhutemperatuuri absoluutne maksimum on 38 °C[3], absoluutne miinimum oli 1915. aasta jaanuaris, kui õhutemperatuur langes kuni −51,1 °C[4].
Sademetehulk on keskmiselt 442 mm aastas.[5]
| Kuu | Jaan | Veeb | Märts | Apr | Mai | Juuni | Juuli | Aug | Sep | Okt | Nov | Dets | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Sademed, mm | 20 | 13 | 13 | 24 | 36 | 39 | 64 | 67 | 35 | 37 | 29 | 20 | 442 |
| Keskmine ööpäevamaksimum, °C | −12,2 | −10,3 | −2,6 | 8,1 | 17,5 | 24,0 | 25,7 | 22,2 | 16,6 | 6,8 | −2,9 | −8,9 | 7,0 |
| Keskmine ööpäevamiinimum, °C | −20,1 | −19,1 | −11,8 | −1,7 | 5,6 | 12,3 | 14,7 | 11,7 | 6,4 | 0,0 | −9,1 | −16,4 | –2,3 |
Ajavöönd[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 24. juulist 2016 on Novosibirskis kasutusel Krasnojarski aeg (UTC+7 ehk Venemaal MSK+4).
Kuni 1958. aastani oli linn kahes eri ajavööndis. Obi parem- ja vasakkaldal oli tunniajaline kellavahe. Pärast on linn olnud nii Krasnojarski kui ka Omski ajavööndis (UTC+6).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Linn asutati 1893. aastal kohta, kus Siberi raudtee ületas Obi jõge.
Aastatel 1895–1926 kandis asula keiser Nikolai II järgi ametlikult nime Novo-Nikolajevsk (sidekriipsu aga enamasti ei kasutatud). 1926. aastal sai linna nimeks ametlikult Novo-Sibirsk, kuid samuti on sidekriips aja jooksul kaotsi läinud.
Aastal 1903. aastal sai ta linnaõigused.
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn. 2010. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elab linnas 1 473 730 inimest, mis on 4,6% võrra rohkem kui rahvastikuregistris.
Novosibirskis elab üle 80 rahvuse esindajat. Enamik on venelased (93,8%), rahvusvähemustest paistavad silma sakslased, ukrainlased, siberi tatarlased, juudid ja valgevenelased. Linnas elavad ka poolakad, korealased, soomlased, burjaadid, armeenlased, aserbaidžaanid, tadžikid ja muud.[6]
Teadus ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Novosibirski linnaosas Akademgorodokis asub Novosibirski Riiklik Ülikool ja kümneid teaduslikke instituute. Kokku on linnas 47 kõrgemat õppeasutust.
Tööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Linnas asub Novosibirski HEJ. Linnas on palju masinatööstuse ja metallurgiaettevõtteid.
Transport[muuda | muuda lähteteksti]
Linn on tähtis raudteesõlm. Novosibirski pearaudteejaam on üks suuremaid Venemaal. Linnas on kaks lennujaama: Tolmatšovo rahvusvaheline lennujaam ja Severnõi lennujaam, lisaks on olemas Jeltsovka lennuväli.
Novosibirsk oli Moskva ja Peterburi järel kolmas linn Venemaal, kus avati metroo (1985). Lisaks bussiliinidele töötab 20 trolli- ja 18 trammiliini.
Välissuhted[muuda | muuda lähteteksti]
Konsulaadid[muuda | muuda lähteteksti]
Novosibirskis asub Venemaa Välisministeeriumi Esindus.
Välismaade konsulaadid Novosibirskis:
|
Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]
|
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/doc_2018/bul_dr/mun_obr2018.rar, vaadatud 25.07.2018.
- ↑ 26. Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2018 года, vaadatud 23.01.2019.
- ↑ Novosibirski linna arenguplaan
- ↑ Teadus Siberis
- ↑ Venemaa Hüdrometeoroloogiakeskus
- ↑ Novosibirskist linna ametlikul leheküljel
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Novosibirsk |
