Novosibirsk

Novosibirsk
[ novosib'irsk ]
vene Новосибирск
Novosibirski lipp Novosibirski vapp
Pindala:	506,7 km²
Elanikke:	1 618 039 (2019)
Koordinaadid:	55° 2′ N, 82° 55′ E

Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus. Asub Lääne-Siberi lauskmaa kaguosas, Obi jõe kaldal.

Kliima

Mandrilise kliimaga linnas on talvel väga külm (jaanuaris keskmiselt −16 °C) ja suvel soe (juulis keskmiselt 20 °C). Õhutemperatuuri absoluutne maksimum on 38 °C, absoluutne miinimum oli 1915. aasta jaanuaris, kui õhutemperatuur langes kuni −51,1 °C.

Sademetehulk on keskmiselt 442 mm aastas.

Kuu	Jaan	Veeb	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sep	Okt	Nov	Dets	Aasta
Sademed, mm	20	13	13	24	36	39	64	67	35	37	29	20	442
Keskmine ööpäevamaksimum, °C	−12,2	−10,3	−2,6	8,1	17,5	24,0	25,7	22,2	16,6	6,8	−2,9	−8,9	7,0
Keskmine ööpäevamiinimum, °C	−20,1	−19,1	−11,8	−1,7	5,6	12,3	14,7	11,7	6,4	0,0	−9,1	−16,4	–2,3

Vladimir Lenini ausammas Novosibirski ooperiteatri ees

Ajavöönd

Alates 24. juulist 2016 on Novosibirskis kasutusel Krasnojarski aeg (UTC+7 ehk Venemaal MSK+4).

Kuni 1958. aastani oli linn kahes eri ajavööndis. Obi parem- ja vasakkaldal oli tunniajaline kellavahe. Pärast on linn olnud nii Krasnojarski kui ka Omski ajavööndis (UTC+6).

Ajalugu

Linn asutati 1893. aastal kohta, kus Siberi raudtee ületas Obi jõge.

Aastatel 1895–1926 kandis asula keiser Nikolai II järgi ametlikult nime Novo-Nikolajevsk (sidekriipsu aga enamasti ei kasutatud). 1926. aastal sai linna nimeks ametlikult Novo-Sibirsk, kuid samuti on sidekriips aja jooksul kaotsi läinud.

Aastal 1903. aastal sai ta linnaõigused.

Rahvastik

Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn. 2010. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elab linnas 1 473 730 inimest, mis on 4,6% võrra rohkem kui rahvastikuregistris.

Novosibirskis elab üle 80 rahvuse esindajat. Enamik on venelased (93,8%), rahvusvähemustest paistavad silma sakslased, ukrainlased, siberi tatarlased, juudid ja valgevenelased. Linnas elavad ka poolakad, korealased, soomlased, burjaadid, armeenlased, aserbaidžaanid, tadžikid ja muud.

Teadus ja haridus

Vaade Akademgorodokile

Novosibirski linnaosas Akademgorodokis asub Novosibirski Riiklik Ülikool ja kümneid teaduslikke instituute. Kokku on linnas 47 kõrgemat õppeasutust.

Tööstus

Linnas asub Novosibirski HEJ. Linnas on palju masinatööstuse ja metallurgiaettevõtteid.

Transport

Tolmatšovo lennujaam

Linn on tähtis raudteesõlm. Novosibirski pearaudteejaam on üks suuremaid Venemaal. Linnas on kaks lennujaama: Tolmatšovo rahvusvaheline lennujaam ja Severnõi lennujaam, lisaks on olemas Jeltsovka lennuväli.

Novosibirsk oli Moskva ja Peterburi järel kolmas linn Venemaal, kus avati metroo (1985). Lisaks bussiliinidele töötab 20 trolli- ja 18 trammiliini.

Välissuhted

Konsulaadid

Novosibirskis asub Venemaa Välisministeeriumi Esindus.

Välismaade konsulaadid Novosibirskis:

Bulgaaria peakonsulaat Hispaania viisakeskus Iisraeli kultuurikeskus Islandi viisakeskus Itaalia väliskaubanduse instituudi esindus ja viisakeskus Kasahstani kaubandusesinduse volinik Kreeka viisa teeninduskeskus Kõrgõzstani peakonsulaadi filiaal (peakonsulaat asub Jekaterinburgis) Jaapani kultuurikeskus Siber–Jaapan Lõuna-Korea äri arenduskeskuse kontor Prantsusmaa prantsuse keele ja kultuuri keskus Prantsusmaa allianss Saksamaa peakonsulaat Suurbritannia viisakeskus Taani viisakeskus Ukraina kaubandus-majandusliku missiooni esindus, 2011. aastal avab peakonsulaat Usbekistani peakonsulaat Valgevene saatkonna jaoskond

Sõpruslinnad

Minneapolis, USA, 1989. aastast Saint Paul, USA, 1989. aastast Sapporo, Jaapan, 1990. aastast Mianyang, Hiina, 1994. aastast Taejŏn, Lõuna-Korea, 2001. aastast Varna, Bulgaaria, 2008. aastast Oš, Kõrgõzstan, 2009. aastast

Vaata ka

• Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakond

Välislingid

• Novosibirski linnavalitsuse veebileht