Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakond

Sissepääs Akademgorodokki, kus asub Venemaa TA Siberi osakonna presiidiumi peakorter

Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakond (vene keeles Сибирское отделение Российской академии наук) on Venemaa Teaduste Akadeemia struktuuriüksus Siberis peakorteriga Akademgorodokis (teaduslinnak asub Novosibirski kesklinnast 20 kilomeetrit lõunas).

1957. aasta mais asutati NSV Liidu Teaduste Akadeemia Siberi osakond; praegune nimi on aastast 1991.

Struktuur

• Novosibirski teaduskeskus
• Tomski teaduskeskus
• Krasnojarski teaduskeskus
• Irkutski teaduskeskus
• Jakuudi teaduskeskus
• Burjaadi teaduskeskus
• Kemerovo teaduskeskus
• Tjumeni teaduskeskus
• Omski teaduskeskus

Umbes pool Siberi osakonna teadusasutustest paikneb Novosibirskis.

Osakonna presiidium

Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna presiidiumi esimees Aleksandr Assejev

Siberi osakonna juhtorgan on Venemaa TA Siberi osakonna presiidium; selle esimees on 2008. aastast Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik Aleksandr Assejev, kes on ühtlasi Novosibirskis asuva Venemaa TA Siberi osakonna pooljuhtide füüsika instituudi direktor.

Presiidiumi koosseisu kuuluvad esimees, 7 aseesimeest, teaduslik peasekretär, teaduskeskuste juhid, osakonna teadusnõukogude esimehed (neid on kokku 11), noorteadlaste nõukogu esimees ning 26 lihtliiget.

Varasemad presiidiumi esimehed: Mihhail Lavrentjev (1957–1975), Guri Martšuk (1975–1980), Valentin Koptjug (1980–1997) ja Nikolai Dobretsov (1997–2008).

Siberi osakonna liikmed

Venemaa TA Siberi osakonna liikmeteks on Venemaa TA liikmed, kes töötavad Siberi osakonna teadusasutustes.

1958. aasta märtsis valiti suur hulk Siberi teadlasi NSV Liidu Teaduste Akadeemia liikmeteks:

• 8 uut akadeemikut (sealhulgas mehaanikateadlane Pelageja Kotšina ning geoloogid Vladimir Sobolev ja Aleksandr Janšin)
• 27 uut korrespondentliiget (sealhulgas Leonid Kantorovitš (hilisem nobelist), geoloog Boriss Sokolov ja vulkanoloog Boriss Piip)

Välislingid

• Koduleht. nsc.ru