Mine sisu juurde

Narva rahvastik

Allikas: Vikipeedia

Narva rahvastiku artikkel annab ülevaate Narva rahvastikust läbi ajaloo.

Rahvaarv ja rahvuslik koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuari 2020 seisuga elab Narva linnas 55 905 inimest, neist naisi 30 820 (55,1%) ja mehi 25 085 (44,9%). 2019. aasta 1. jaanuaril oli Narvas 57 842 elanikku.[1] Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 83,3% linna elanikest. Eestlasi oli 2014 ehk 3,6%, ukrainlasi 1329 (2,4%), valgevenelasi 1032 (1,8%), soomlasi 325 (0,6%) ja tatarlasi 254 (0,5%). 2020. aasta alguses olid 48,5% Narva elanikest Eesti kodanikud, 36,0% Venemaa kodanikud ja 13,6% kodakondsuseta isikud, Ukraina kodanikke oli 0,5%, muud kokku 1,4%.[1]

Viimasel ametlikul Eesti rahvaloenduse andmetel elas Narvas 2021. aasta lõpu seisuga 53 955 inimest, neist mehi 24 259 ja naisi 29 696. Neist 27 133 olid Eesti kodanikud, 18 695 Venemaa kodanikud, 7099 määramata kodakondsusega ning 1021 muu kodakondsusega inimest.[2] Venelasi oli 46 937, eestlasi 3107, ukrainlasi 1140, valgevenelasi 833, soomlasi 325 ja tatarlasi 237.[3]

Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Narvas 58 663 inimest, neist naisi 32 615 (55,6%) ja mehi 26 048 (44,4%).[4]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Narvat on esmamainitud Novgorodi kroonikas 1171. aastal. Sellel ajal asus Narva jõe kaldal väike ingerlaste-vadjalaste asula. 13.–15. sajandi Narva rahvaarvu ja etnilise koosseisu andmed puuduvad, on oletatud, et enamuse elanikkonnast moodustasid eestlased, ingerlased ja vadjalased.[5] 15. sajandil elasid Narvas oletatavalt enamuses sakslased (40–50%), taanlased (10–20%), soomlased, venelased, eestlased ja vadjalased.

16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest. Elanikest 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. Arvatakse, et eestlased moodustasid rahvastikust enamuse. Sajandi lõpuks oli Narvast kujunenud Eesti kõige mitmekesisema etnilise koosseisuga linn, kuna oma geograafilise asukoha tõttu sai Narvast Venemaa kaubanduslinn. On teada, et tollel ajal elas Narvas nii saksa, vene, hollandi, prantsuse, inglise, pärsia kui ka armeenia päritolu kodanikke.[5]

1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku. Seoses Rootsi riigi koosseisu kuulumisega suurenes välismaalastest kodanike arv ja kaubandus Venemaa tsaaririigiga piiril jätkus. Linnas elas sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid. Eestlased moodustasid endiselt enamusrahvuse[6].

Põhjasõjas vallutas 1704. aastal Narva Venemaa ning enamik Narva elanikke küüditati Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3000 elanikust 1708. aastal oli Narvas kõigest 300 elanikku. Keisririigi koosseisus hakkas linnaelanike arv taas kiiresti kasvama ning 1770.−1780. saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2456 inimest, 1782. aastal 2614 inimest ning 1819. aastal umbes 3500 inimest. Rahvuslikus koosseisus oli küll toimunud muutus – vene rahvusest linnakodanike arv oli märgatavalt kasvanud ning linnas hakkas domineerima vene keel.[5]

19. sajandil hakkas Narva merekaubanduslinnast ümber kujunema tööstuslinnaks. Kasvas tööjõu sissevool idast, sest erinevalt ülejäänud Eestist oli Narva Ingerimaa kubermangu koosseisus ning Balti autonoomia linnas puudus. 1840. aastal elas Narvas ja Jaanilinnas kokku 9000 inimest, 1863. aastal aga juba 30 000. Ilma Jaanilinnata Narvas võis 1863. aastal elada umbes 8000 inimest ning 1913. aastal umbes 21 000. Seega elas enamus rahvastikust Jaanilinnas.[6] Siiski kasvas linnas stabiilselt ka eestlaste arv. 19. sajandi lõpul moodustasid eestlased Narva rahvastikust 44%, 1913. aastal aga 58%. Samuti töötas 1857. aastal avatud Kreenholmi manufaktuuris eestlasi rohkem kui venelasi.[5]

Eestlased olid Narvas Eesti Vabariigi ajal ülekaalus, kuigi nende osakaal oli vähenemas. Narvas elasid 1922. aastal umbes 27 000 inimest, eestlased moodustasid rahvastikust 67%. 1934. aastaks oli linna rahvaarv langenud umbes 23 500 inimeseni, ka eestlaste arv oli langenud 65% peale.[6]

Teises maailmasõjas hävines Narva sisuliselt täielikult. 1944. aasta suvel elas Narvas vaid kaks inimest. Siiski hakkas rahvaarv kiiresti kasvama, sama aasta lõpus elas linnas 550 inimest ning 1945. aastaks oli rahvaarv juba 6611. Kogu Nõukogude okupatsiooni ajal kasvas Narva rahvaarv kiiresti, 1971. aastaks küündis elanike arv 54 923 inimeseni ning 1989. aastal elas Narvas rekordiliselt 81 200 inimest. Rahvuste osakaal linnas oli küll muutunud: 85% narvalastest olid venelased, 4% moodustasid eestlased, 3% ukrainlased, 3% valgevenelased ja 5% muud rahvused.[6][5]

Eesti taasiseseisvumise järel olulisi muutusi Narva rahvastikus ei ole toimunud. Kümne aastaga tõusis eestlaste arv Narvas ligi ühe protsendi võrra, olles 2000. aastal 4,9% ja 2011. aasta rahvaloendusel 5,2%. Kogu 21. sajandi jooksul on aga Narva rahvaarv vähenenud igas rahvusgrupis.[5] 2010. aastal elas Narvas arvestuslikult 65 506 elanikku, venelased moodustasid 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. 2016. aastaks oli Narvas arvestuslikult elanike arv langenud juba 60 406 inimeseni. Venelaste osamäär linnas oli kasvanud 82,6%, eestlasi oli 2218 (3,7%). Sellele lisaks elab linnas mitmeid rahvusvähemusi: ukrainlasi 1454 (2,4%), valgevenelasi 1195 (2,0%), soomlasi 394 (0,6%) ja tatarlasi 298 (0,5%).[7] See-eest on vaikselt suurenemas Eesti kodakondsusega inimeste arv. Kui 1. jaanuaril 2010 olid 46,13% Narva elanikest Eesti kodanikud, 36,05% Venemaa kodanikud ja 17,03% kodakondsuseta isikud, siis 1. jaanuaril 2015 olid 46,9% Narva elanikest Eesti kodanikud, 36,3% Venemaa kodanikud ja 14,9% kodakondsuseta isikud. Ukraina ja Rumeenia kodanikke oli 0,3%, Leedu ja Läti 0,2%, Prantsusmaa, Poola, Valgevene ja Saksamaa kodanikke 0,1%.[8]

Narva elanikkonna rahvuslik koosseis
Rahvus 1881 1897 1913[9] 1922 1934 1970[10] 1979[11] 1989[12] 2000[13] 2011[14]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 10 195 100 16 599 100 21 038 100 27 022 100 23 515 100 57 863 100 72 783 100 81 221 100 68680 100 58 663 100
eestlased 44 58 65,07 54 6,9 3538 4,9 3224 4,0 3331 4,9 3031 5,2
sakslased 1,87 279 0,4 251 0,3 218 0,3
venelased 43,9 35 29.48 30 61971 85,1 69763 85,9 58702 85,5 51434 87,7
soomlased 780 1,1 727 0,9 682 1,0
ukrainlased 2092 2,9 2626 3,2 1774 2,6 1219 2,1
valgevenelased 1904 2,6 2182 2,7 1529 2,2
muud 2219 3,0 2448 3,0 2444 3,6

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Narva rahvastik seisuga 01.01.2020 Narva linna ametlik koduleht
  2. ↑ Statistika andmebaas[alaline kõdulink]
  3. ↑ Statistika andmebaas[alaline kõdulink]
  4. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Üvi Adamson (26.04.2020). "Keelemaastik piirilinnades – Lappeenranta ja Narva". {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Margot Möller (2015). "Eesti keele kestlikusest Narvas". {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  7. ↑ "Invest in Narva. Rahvastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. märts 2016. Vaadatud 20. veebruaril 2016.
  8. ↑ Нарва в цифрах. Грустно… Нарвская Газета, 24.01.2015
  9. ↑ Pavel Naidjonov, Narva eestikeelne elanikkond läbi ajaloo, nende identiteet ja keel, Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut
  10. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  11. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  12. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  13. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  14. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Narva_rahvastik&oldid=6655462"