Mine sisu juurde

Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik

Allikas: Vikipeedia
Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik (august 2012)
Kiriku interjöör

Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Muhu vallas Hellamaa külas.

See on üks kahest õigeusu pühakojast Muhu saarel, teine on Muhu-Rinsi kirik.

Muhu saarele jõudis usuvahetusliikumine 1847. aasta kevadel. Kohalik luterlik köster-koolmeister Carl Wilhelm Freundlich (1803–1872) võitles uue usu vastu mitmel moel. Tema vaenulik hoiak ei takistanud oluliselt õigeusu kiiret levikut saarel. 1848. aastaks oli Saaremaal ja Muhumaal salvitud 69,6% talurahvast.[viide?]

Muhu õigeusklikud kuulusid 1847. aastal asutatud Muhu-Rinsi kogudusse. Õigeusku salvitud muhulased jaotati kahe koguduse vahel 1850. aastal, mil asutati Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus Hellamaal.[viide?]

Arhitektuurist

[muuda | muuda lähteteksti]

Kiriku rajamiseks hakati ehitusmaterjali koguma 1864. aastal. Kirik valmis 1866. aastal ja pühitseti apostlite Peetruse ja Pauluse auks.[1] Arhitekt Apollon Edelsoni tüüpprojekti järgi ehitatud apsiidiga pühakoda on ristkülikukujulise põhiplaaniga krohvitud seintega paekivihoone. Kirikul on astmeline kellatorn ja väike haritorn. Riia ja Miitavi piiskop Platon I pühitses Muhu-Hellamaa õigeusu kiriku 29. juunil 1866.

Kirikut kasutab EAÕK Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus.

Kirikust umbes 280 meetrit loodesse jääb Hellamaa kalmistu.

Peapiiskop Hermani mälestustahvel

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikus on mälestustahvel Soome Õigeusu Kiriku peapiiskopiks tõusnud Herman Aavale, kes oli pärit Muhu Hellamaa õigeusu koguduse kösterkooliõpetaja Vassili Aava perest.

  1. Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku veebisaidil (vaadatud 14.03.2017)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]