Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik
Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Muhu vallas Hellamaa külas.
See on üks kahest õigeusu pühakojast Muhu saarel, teine on Muhu-Rinsi kirik.
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Muhu saarele jõudis usuvahetusliikumine 1847. aasta kevadel. Kohalik luterlik köster-koolmeister Carl Wilhelm Freundlich (1803–1872) võitles uue usu vastu mitmel moel. Tema vaenulik hoiak ei takistanud oluliselt õigeusu kiiret levikut saarel. 1848. aastaks oli Saaremaal ja Muhumaal salvitud 69,6% talurahvast.[viide?]
Muhu õigeusklikud kuulusid 1847. aastal asutatud Muhu-Rinsi kogudusse. Õigeusku salvitud muhulased jaotati kahe koguduse vahel 1850. aastal, mil asutati Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus Hellamaal.[viide?]
Arhitektuurist[muuda | muuda lähteteksti]
Kiriku rajamiseks hakati ehitusmaterjali koguma 1864. aastal. Kirik valmis 1866. aastal ja pühitseti apostlite Peetruse ja Pauluse auks.[1] Arhitekt Apollon Edelsoni tüüpprojekti järgi ehitatud apsiidiga pühakoda on ristkülikukujulise põhiplaaniga krohvitud seintega paekivihoone. Kirikul on astmeline kellatorn ja väike haritorn. Riia ja Miitavi piiskop Platon I pühitses Muhu-Hellamaa õigeusu kiriku 29. juunil 1866.
Kirikut kasutab EAÕK Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus.
Kirikust umbes 280 meetrit loodesse jääb Hellamaa kalmistu.
Peapiiskop Hermani mälestustahvel[muuda | muuda lähteteksti]
Kirikus on mälestustahvel Soome Õigeusu Kiriku peapiiskopiks tõusnud Herman Aavale, kes oli pärit Muhu Hellamaa õigeusu koguduse kösterkooliõpetaja Vassili Aava perest.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku veebisaidil (vaadatud 14.03.2017)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Koguteos Saaremaa II köide". TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri Tallinn, 2007; lk 430-434; lk 423; lk 924-926
- Jaanus Plaat. " Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil". Eesti Rahva Muuseum. Tartu, 2003; lk 136-140
- Martin Toon. "EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu". Kuressaare, 1997. AS Terbo, Tallinn, 1997; lk 4-5; lk 69
- Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011. lk 444-451
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik |