Mine sisu juurde

Mecklenburgi valitsejate loend

Allikas: Vikipeedia

Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend kajastab Saksa vürstliku Mecklenburgide dünastia valitsetud alade riikluse kujunemist, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.

Mecklenburgi alad 1250

Mecklenburgi vürstlik dünastia põlvnes otseselt slaavi hõimu obodriidide vürstidest (või kuningatest) ja nende esialgne residents asus Mecklenburgi lossis Dorf Mecklenburgis (Mikelenburg) Wismari lähistel. Osana feodaalsest liidust Saksa õiguse all alates aastast 1160 – esialgu sakside võimu all – sai Mecklenburg aastal 1348 vahetult keisrile alluvaks ja selle vürstlikud valitsejad, keisrilt päriliku hertsogitiitli, kutsusid end Mecklenburgi hertsogiteks. Vaatamata mitmele jagunemisele jäi Mecklenburg ühtseks kuni monarhia lõpuni. Esimene Mecklenburgi jagunemine toimus aastal 1234, millega vürstkond maad kaotas. Nii tekkisid osavürstkonnad (isandkonnad) Werle, Parchim-Richenberg, Rostock ja Mecklenburg. Uuemal ajal oli see jagunenud kaheks (osa)hertsogkonnaks: Mecklenburg-Schwerini (I) ja Mecklenburg-Stargard (1348–1471), Mecklenburg-Schwerin (II) ja Mecklenburg-Güstrow (1555–1695) ning Hamburgi jagamisega (1701) Mecklenburg-Schwerin (III) ja Mecklenburg-Strelitz. Siiski säilitas dünastia alati feodaalõigused kogu läänis ja riigi mõlema osa valitsejad omasid alati sarnaseid tiitleid, mis tekitas diplomaatilist segadust.

Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused.

Viini kongress aastal 1815 andis valitsevatele hertsogitele tiitli Mecklenburgi suurhertsog. Riigi mõlemad osad olid sealt alates suurhertsogkonnad. Mõlema valitseja kõrval kasutas iga troonipärija, tema naine ja kõik teised vürstliku perekonna liikmed Mecklenburgi hertsogi (või hertsoginna) tiitlit, hoolimata vürstide tavapärasest nimest. Mecklenburgi valitsejad nimetasid end Mecklenburgi hertsog (aastast 1815 suurhertsog) Vendide, Schwerini ja Ratzeburgi vürst ning Schwerini krahv, Rostocki ja Stargardi maade isand (Herzog zu / Großherzog von Mecklenburg, Fürst zu Wenden, Schwerin und Ratzeburg, auch Graf zu Schwerin, der Lande Rostock und Stargard Herr).

Monarhia lõppedes aastal 1918 olid Mecklenburgid vanim vürstlik valitsejadünastia Saksamaal. Weimari vabariigi ajal muudeti endine vürstlik tiitel perenime osaks, Herzog zu Mecklenburg.

Nimede loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Hertsogi nime järel on valitsemisperiood ja suhe eelkäijaga. Jagunemised mängisid rolli, eriti keskajal; haldus muutus sagedamini ja iga valitsemisperiood on toodud eraldi vastavale valitsejale.

Obotriidide vürstid (kuningad)

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Niklot
(1090 – august 1160)
1131–1160 obodriidide vürst
Pribislaw
(teadmata – 30. detsember 1178)
1167–1178 (Nikloti poeg), Obodriidide vürst, Mecklenburgi isand
Wertislav
(teadmata)
–1164 (Nikloti poeg), Obodriidide vürst

Obotriidide maa isandad

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Heinrich Borwin I
(suri 28. jaanuaril 1227)
1178–1227 (Pribislawi poeg)
Nikolaus I
(enne 1164. aastat – 25. mai 1200)
1183–1200 (Wertislavi poeg), Rostocki isand
Heinrich Borwin II
(1170 – 5. detsember 1226)
1219–1226 (Heinrich Borwin I poeg), Rostocki isand
Nikolaus II
(enne 1180. aastat – 28. september 1225)
(Heinrich Borwin I poeg), Mecklenburgi isand

Johann I liin (Mecklenburg)

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Johann I,
(u. 1211 – 1. august 1264)
1227–1264 (Heinrich Borwin II poeg), Mecklenburgi isand
Heinrich I,
(u. 1230 – 2. jaanuar 1302)
1264-1271,
1298-1302
(Johann I poeg), Mecklenburgi isand
Albrecht I
(pärast 1230. aastat – 15. mai või 17. mai 1265)
1264–1265 (Heinrich I vend), Mecklenburgi isand
Nikolaus III
(pärast 1230. aastat – 8. juuni 1289 või 1290)
1264–1289 (Heinrich I vend), Mecklenburgi isand, regent Heinrich I äraolekul
Johann II
(u. 1250 – 12. oktoober 1299)
1264–1299 (Heinrich I vend), Mecklenburgi isand Gadebuschis, regent Heinrich I äraolekul
Johann III
(pärast 1266. aastat – 27. mai 1289)
1287–1289 (Heinrich I poeg), Mecklenburgi isand
Heinrich II,
(1266 (pärast 14. aprilli) – 21. jaanuar 1329)
1287–1329 (Heinrich I poeg), Mecklenburgi, Stargardi ja Rostocki isand
Albrecht II
(u. 1318 – 18. veebruar 1379)
1329–1348 (Heinrich II poeg), Mecklenburgi isand, aastast 1348 Mecklenburgi hertsog

Nikolaus I liin (Werle)

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Nikolaus I
(u. 1210 – 14. mai 1277)
1227–1277 (Heinrich Borwin II poeg), Werle isand
Heinrich I
(u. 1245 – 8. oktoober 1291)
1277–1291 (Nikolaus I poeg), Werle-Güstrow' isand
Johann I
(u. 1245 – 15. oktoober 1283)
1277–1283 (Nikolaus I poeg), Werle-Parchimi isand
Bernhard I
(u. 1245 – u. 1286)
1277–1281 (Nikolaus I poeg), Werle isand
Nikolaus II
(enne 1283 – 18. veebruar 1316)
1283–1316 (Johann I poeg), Werle isand
Nikolaus
(suri 15. mail 1298)
1291-1292 (Heinrich I poeg), Werle-Güstrow' isand
Heinrich II
(suri 1307)
1291-1292 (Heinrich I poeg), Werle-Penzlini isand
Johann II,
(pärast 1250. aastat – 27. august 1337)
1316–1337 (Johann I poeg), Werle-Güstrow' isand
Johann III,
(enne 1300. aastat – 1352)
1316–1350 (Nikolaus II poeg), Werle-Goldbergi isand
Nikolaus III,
(pärast 1311. aastat – 1360/1361
1337–1360 (Johann II poeg), Werle-Güstrow' isand
Bernhard II
(u. 1320 – 1382)
1337–1382 (Johann II poeg), Werle-Wareni (-Güstrow') isand
Nikolaus IV,
(pärast 1311. aastat – 1360/1361)
1350–1354 (Johann III poeg), Werle-Goldbergi isand
Lorenz
(pärast 1338. aastat – 1393/1394)
1360–1393 (Nikolaus III poeg), Werle-Güstrow' isand
Johann V
(pärast 1338. aastat – 1378)
1365–1378 (Nikolaus III poeg), Werle-Güstrow' isand, kaasregent
Johann VI
(pärast 1341. aastat – pärast 16. oktoobrit 1385)
1382–1385
1395
(Bernhard II poeg), Werle-Wareni isand
Johann IV
(enne 1350. aastat – 1374)
1354–1374 (Nikolaus IV poeg), Werle-Goldbergi isand
Balthasar
(u. 1375 – 5. aprill 1421)
1393–1421 (Lorenzi poeg), Werle-Güstrow' isand, Vendide vürst
Johann VII
u. 1375 – 14. augusti ja 17. detsembri vahel 1414)
1395–1414 (Lorenzi poeg), Werle-Güstrow' isand, kaasregent
Wilhelm
(enne 1398. aastat – 8. september 1436)
1393–1436 (Lorenzi poeg), Werle-Güstrow' isand, Vendide vürst
Nikolaus V
(enne 1385. aastat – pärast 21. jaanuari 1408)
1385
1395–1408
(Johann VI poeg), Werle-Goldbergi ja Werle-Wareni isand
Christoph
(enne 1385. aastat – 25. august 1425)
1385
1395–1425
(Johann VI poeg), Werle-Wareni isand, Vendide vürst
Werle läks aastal 1436 Mecklenburgi hertsogile.

Heinrich Borwin III liin (Rostock)

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Heinrich Borwin III
(u. 1220 – 1. august 1278)
1227–1277 (Heinrich Borwin II poeg), Rostocki isand
Waldemar
(enne 1262. aastat – 9. november 1282)
1277–1282 (Heinrich Borwin III poeg), Rostocki isand
Nikolaus I,
(enne 1262. aastat – 25. november 1314)
1282–1314 (Waldemari poeg), Rostocki isand
Rostock läks aastal 1323 Mecklenburgi vürstile.

Pribislaw I liin (Parchim-Richenberg)

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Pribislaw I
(1224 – pärast 12. veebruari 1275)
1227–1256 (Heinrich Borwin II poeg), Parchimi isand
Pribislaw jäeti aastal 1256 võimust ilma ja maa jagati tema vendade vahel.

Mecklenburgi hertsogid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mecklenburg-Schwerini liinid (I) ja (II)

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Albrecht II,
(1318 – 18. veebruar 1379)
1329–1379 (Heinrich II poeg), Mecklenburgi isand, aastast 1348 hertsog
Heinrich III
(u. 1337 – 24. aprill 1383)
1379–1383 (Albrecht II poeg)
Magnus I
(u. 1345 – 1. september 1384)
1379–1384 (Albrecht II poeg)
Albrecht III
(u. 1338 – märts 1412)
1384–1412 oli Rootsi kuningas (1364–1389), (Albrecht II poeg)
Albrecht IV
(enne 1363. aastat – 24. ja 31. detsembri vahel 1388)
1383–1388 (Heinrich III poeg), kaasregent
Erich I
(pärast 1359. aastat – 26. juuli 1397 Visbys)
1397 (Albrecht III poeg), kaasregent
Albrecht V
(1397 – 1. juuni ja 6. detsembri vahel 1423)
1412–1423 (Albrecht III poeg)
Johann IV
(enne 1370. aastat – 16. oktoober 1422 Schwerinis)
1384–1422 (Magnus I poeg), kaasregent
Heinrich IV,
(enne 1417. aastat – 9. märts 1477)
1422–1477 (Johann IV poeg), ühendas Werle ja Mecklenburg-Stargardi liinid ühe valitseja alla
Johann V
(1418 – 1442)
1436–1442 (Johann IV poeg), kaasregent
Johann VI
(1439 – 1472)
1439–1472 (Heinrich IV poeg), kaasregent
Albrecht VI
(1438 – enne 27. aprilli 1483)
1477–1483 (Heinrich IV poeg)
Magnus II
(1441 – 20. november 1503 Wismaris)
1477–1503 (Heinrich IV poeg)
Balthasar
(1451 – 16. märts 1507 Wismaris)
1477–1507 (Heinrich IV poeg), kaasregent, Schwerini piiskop aastatel 1479-1482
Heinrich V,
(3. mai 1479 – 6. veebruar 1552)
1503–1552 (Magnus II poeg)
Erich II
(3. september 1483 – 22. detsember 1508)
1503–1508 (Magnus II poeg), kaasregent
Philipp
(suri aastal 1557)
1552–1557 (Heinrich V poeg), kaasregent
Johann Albrecht I
(23. detsember 1525 – 12. veebruar 1576)
1547–1576 (Albrecht VII poeg)
Johann VII
(7. märts 1558 Güstrow's – 22. märts 1592 Stargardis)
1576–1592 (Johann Albrecht I poeg)
Adolf Friedrich I
(15. detsember 1588 – 27. veebruar 1658)
1592–1628, 1631–1658 (Johann VII poeg)
Albrecht von Wallenstein
1628–1631 Valitses pärast Adolf Friedrich I kukutamist keiser Ferdinand II poolt
Christian Ludwig I
(1. detsember 1623 – 21. juuni (vkj. 11. juuni) 1692)
1658–1692 (Adolf Friedrich I poeg)

Mecklenburg-Stargardi liin

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Johann I (IV)
(1326 – 9. augusti 1392 ja 9 veebruari 1393 vahel)
1329–1392 (Heinrich II poeg), Mecklenburgi isand, aastast 1348 hertsog
Johann II
(enne 1370. aastat – 6. juuli ja 9. oktoobri vahel 1416)
1392–1416 (Johann I poeg), Mecklenburg-Stargard-Sternbergi hertsog
Ulrich I
(enne 1382. aastat – 8. aprill 1417)
1392–1417 (Johann I poeg), Mecklenburg-Stargard-Neubrandenburgi hertsog
Albrecht I
(enne 1377. aastat – 11. veebruari ja 15. juuli vahel 1397)
1392–1397 (Johann I poeg), kaasregent
Johann III
(1389 – pärast 11. novembrit 1438)
1416–1438 (Johann II poeg), Mecklenburg-Stargard-Sternbergi hertsog
Albrecht II
(enne 1400. aastat – 11. veebruari 1421 ja 4. oktoobri 1423 vahel)
1417–1423 (Ulrich I poeg), kaasregent, Mecklenburg-Stargard-Neubrandenburgi hertsog
Heinrich,
(enne 1412. aastat – 26. mai ja 20. augusti vahel 1466)
1417–1466 (Ulrich I poeg)
Ulrich II
(enne 1428. aastat – 13. juuli 1471)
1466–1471 (Heinrichi poeg)

Mecklenburg-Güstrow' liin

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Albrecht VII,
(25. juuli 1486 – 7. jaanuar 1547)
1503–1547 (Magnus II poeg)
Ulrich
(5. märts 1527 – 14. märts 1603)
1555–1603 (Albrecht VII poeg), initiator of the Saksa Imperial Diet
Johann Albrecht II
(5. mai 1590 – 23. aprill 1636)
1592–1628, 1631–1636 (Johann VII poeg)
Albrecht von Wallenstein
(24. september 1583 – 25. veebruar 1634)
1628–1631 Valitses pärast Adolf Friedrich I kukutamist keiser Ferdinand II poolt
Gustav Adolf
(26. veebruar 1633 – 6. oktoober 1695)
1636–1695 (Johann Albrecht II poeg)
Mecklenburg-Güstrow läks aastal 1695 Mecklenburg-Schwerini hertsogile.

Mecklenburgi hertsogid / Mecklenburgi suurhertsogid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mecklenburg-Schwerini liin (III)

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Friedrich Wilhelm
(28. märts 1675 – 31. juuli 1713)
1692–1713 (Christian Ludwig I vennapoeg)
Karl Leopold
(26. november 1678 – 28. november 1747)
1713–1728 (Friedrich Wilhelmi vend), kukutati aastal 1728 õukonnanõukogu poolt Viinis tema venna Christian Ludwig II kasuks.
Christian Ludwig II
(15. november 1683 – 30. mai 1756)
1728–1756 (Karl Leopoldi vend)
Friedrich II,
(9. november 1717 – 24. aprill 1785)
1756–1785 (Christian Ludwig II poeg)
Friedrich Franz I
(10. detsember 1756 – 1. veebruar 1837)
1785–1837 aastast 1815 suurhertsog
Paul Friedrich
(15. september 1800 – 7. märts 1842)
1837–1842 (Friedrich Franz I pojapoeg)
Friedrich Franz II
(28. veebruar 1823 – 15. aprill 1883)
1842–1883 (Paul Friedrichi poeg)
Friedrich Franz III
(19. märts 1851 – 10. aprill 1897)
1883–1897 (Friedrich Franz II poeg)
Johann Albrecht
(8. detsember 1857 – 16. veebruar 1920)
1897–1901 (Friedrich Franz III vend), 11. aprillist 1897 9. aprillini 1901 regent
Friedrich Franz IV
(9. aprill 1882 – 17. november 1945)
1897–1918 (Friedrich Franz III poeg), aastast 1918 Mecklenburg-Strelitzi ringkonna haldur
Monarhia kaotati aastal 1918.

Mecklenburg-Strelitzi liin

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi (eluaastad) Valitses Märkused
Adolf Friedrich II
(19. oktoober 1658 – 12. mai 1708)
1701–1708 (Friedrich Wilhelmi onu)
Adolf Friedrich III
(7. juuni 1686 – 11. detsember 1752)
1708–1752 (Adolf Friedrich II poeg)
Adolf Friedrich IV
(5. mai 1738 – 2. juuni 1794)
1752/53–1794 (Adolf Friedrich III vennapoeg)
Karl II
(10. oktoober 1741 – 6. november 1816)
1794–1816 (Adolf Friedrich IV vend), aastast 1815 suurhertsog
Georg
(12. august 1779 – 6. september 1860)
1816–1860 (Karl II poeg)
Friedrich Wilhelm
(17. oktoober 1819 – 30. mai 1904)
1860–1904 (Georgi poeg)
Adolf Friedrich V
(22. juuli 1848 – 11. juuni 1914)
1904–1914 [Friedrich Wilhelmi poeg]
Adolf Friedrich VI
(17. juuli 1883 – 23. veebruar 1918)
1914–1918 (Adolf Friedrich V poeg)
Friedrich Franz IV
(9. aprill 1882 – 17. november 1945)
1918 ringkonna haldur
Monarhia kaotati aastal 1918.