Johann Albrecht (Mecklenburg)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Johann Albrecht

Johann Albrecht (8. detsember 185716. veebruar 1920) oli Mecklenburgide dünastia liige, kes teenis kahe Saksa keisririigi liiduriigi regendina. Esiteks oli ta aastatel 1897–1901 Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonna regent oma vennapojale Friedrich Franz IV-le ning aastatel 1907–1913 oli ta Braunschweigi hertsogkonna regent.

Sünd ja huvid[muuda | muuda lähteteksti]

Mecklenburgi hertsog Johann Albrecht sündis Schwerinis Friedrich Franz II ja selle naise Auguste viienda lapsena. Hertsog Johann Albrecht sai hariduse Dresdenis, tegi karjääri Preisi armees ja oli tuntud oma spordiarmastuse poolest. Samuti tekkis tal huvi Saksa koloniaalimpeeriumi vastu, ta oli pangermanistliku liidu kaasasutaja ja sai 1895. aastal Saksa koloniaalühingu presidendiks.

Regentlused[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast oma venna Friedrich Franz III surma 10. aprillil 1897 määrati hertsog Johann Albrecht regendiks oma noorele vennapojale, uuele suurhertsogile Friedrich Franz IV-le pärast vanema venna Paul Friedrichi loobumist regentlusest. Ta valitses regendina kuni vennapoja täisikka jõudmiseni 9. aprillil 1901, kui viimane hakkas isiklikult suurhertsogkonda kontrollima.

28. mail 1907 valis Braunschweigi hertsogkonna riigipäev hertsog Johann Albrechti pärast Preisimaa prints Albrechti surma regendiks; ta võttis pakkumise vastu ja saabus 5. juunil 1907 Braunschweigi. Regentluse põhjus Braunschweigis oli see, et kui hertsog Wilhelm 1884. aastal suri, ei saanud tema kauge nõbu ja pärija Ernst August von Hannover hertsogkonda üle võtta, sest ta keeldus loobumast oma nõuetest Hannoveri kuningriigile, mille Preisimaa 1866. aastal annekteeris.

Vahetult pärast regendiks hakkamist jalutas hertsog Johann Albrecht Braunschweigis tsiviilriietes, külastades muuseume, raamatukogusid ja muid hertsogkonna asutusi, esitades inimestele küsimusi nende elutingimuste kohta. Pärast seda, kui ta märkamatult kõndimiseks liiga tuntuks sai, seadis ta sisse ta iganädalase audientsi, kuhu inimesed said tulla ja talle palveid esitada. Hertsog Johann Albrecht kärpis ka kuningliku leibkonna kulusid, vähendades teenrite arvu majapidamise juhtimiseks vajaliku miinimumini.

Regentlus lõppes 1. novembril 1913, kui kroonprints Ernst Augusti poeg Ernst August sai asuda hertsogkonda, olles abiellunud Saksa keisri Wilhelm II ainsa tütre Viktoria Luise von Preußeniga. Abiellumine aitas kahandada lõhet Hannoveri ja Hohenzollernite dünastiate vahel.

Sõja-aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja ajal tegutses hertsog Johann Albrecht Saksa koloniaalühingus, kaitstes Saksamaa koloniaalvaldusi nendest loobumise ettepanekute eest. 2. septembril 1917 määrati ta sõjaka Isamaapartei auesimeheks.

Hertsog Johann Albrecht suri 1920. aastal Wiligradi lossis Lübstorfi lähedal.

Abielud[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Albrecht oli kaks korda abielus: esmalt abiellus ta Weimaris 6. novembril 1886 suurhertsog Carl Alexanderi tütre Elisabethiga. Teist korda naitus ta Braunschweigis 15. detsembril 1909 Elisabeth zu Stolberg-Roßlaga. Mõlemad abielud olid lastetud.