Albrecht II (Mecklenburg)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mecklenburgi hertsogi Albrecht II portree

Albrecht II (u. 1318 – 18. veebruar 1379) oli Mecklenburgide dünastiast feodaalisand Põhja-Saksamaal Läänemere kallastel. Tema vürstlik asukoht paiknes 1350. aastatest alates Schwerinis.

Albrecht sündis Schwerinis Mecklenburgi isanda Heinrich II ja tema teise naise Anna teise pojana.

Hertsog Albrecht järgnes oma isale kui Mecklenburgi valitsev vürst (või isand) 1329. aastal. Samuti tundis ta suurt huvi Skandinaavia mõjutamise vastu, näiteks lääne või sissetulekuid. Saksa-Rooma keiser Sigismund ülendas Mecklenburgi 1. juulil 1347 hertsogkonna seisusesse, läbi mille sai Albrecht (koos oma noorema venna Johanniga) esimeseks Mecklenburgi hertsogiks.

10. aprillil 1336 abiellus Albrecht Skandinaavia pärijanna, Rootsi ja Norra Eufemia Eriksdotteriga. Viimase isa oli Södermanlandi ja Hallandi hertsog Erik, tema ema oli Norra kuninga Håkon V Magnussoni pärijanna ja ainus seaduslik tütar printsess Ingebjørg Håkonsdatter. Selle abielu kaudu saavutas Albrecht oma naise pärilike valduste ja esivanemlike sidemete kaudu Rootsis seisundi. See võimaldas tal osaleda Skandinaavia sisepoliitikas. Albrecht omandas rootslastelt intriigide ja saamahimu tõttu hüüdnime "Mecklenburgi rebane".

Albrecht korraldas oma vanema poja, tulevase Heinrich III abielu Ingeborgiga, Taani kuninga Valdemar IV vanema tütre ja potentsiaalse pärijannaga. Vürst Heinrich abiellus temaga millalgi 1362. aasta paiku ja nende alaealist poega pakuti varsti edutult Taani kuningriigi pärijaks võistluses Waldemari noorima tütre, Norra kuninganna Margaretiga, tulevase Kalmari uniooni valitsejaga.

Albrechti õemees Rootsi kuningas Magnus Eriksson seisis alates 1350. aastatest silmitsi tõsiste raskustega. Mõjukas aadel püüdis kuningavõimu koondumist Rootsis ohjeldada ja seadis Magnuse enda vanema poja Eriku konkureerivaks kuningaks. Pärast noore Eriku surma sai Albrechti teisest pojast ja nimekaimust Albrecht Rootsi aadlipartei järgmine nukupretendent.

Hertsog Albrecht tegeles sügavalt oma poja Rootsi kuningaks saamisega, kuid oli trooni taga tegelik võim. Noorem Albrecht kukutas oma onu Magnuse Rootsi troonilt ja tõusis ise Rootsi kuningaks.

Juba Albrechti ja Eufemia eluajal tunnistati, et tema genealoogilisest positsioonist saab pöördepunkt Skandinaavia troonidele esitatavate tulevaste nõuete puhul.

Kui tema esimene naine suri, abiellus hertsog Albrecht teist korda Hohensteini krahv Ulrichi tütre Adelheidiga. See abielu oli ilmselt lastetu.

Hertsog Albrechtil oli abielust Eufemiaga viis last: pojad Heinrich, Albrecht ja Magnus ning tütred Ingeborg ja Anna.

Eelnev:
Heinrich II
Mecklenburgi isand
1329-1347
Järgnev:
ülendati hertsogiks
Eelnev:
uus tiitel
Mecklenburg-Schwerini hertsog
1347-1379
Järgnev:
Heinrich III
Eelnev:
Nikolaus I
Schwerini krahv
1358-1379
Järgnev:
Heinrich III