Heinrich I (Mecklenburg)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mecklenburgi vapp

Heinrich I (hüüdnimega Palverändur; u 1230 – 2. jaanuar 1302) valitses Mecklenburgi aastatel 1264–1275 ja 1299. aastast kuni oma surmani.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli isand Johann I vanem poeg. Pärast oma isa surma valitses ta esialgu üheskoos oma venna Albrecht I-ga. Pärast Albrechti surma 1265. aastal valitses Johann üksi. 1259. aasta paiku abiellus ta Pommeri hertsogi Barnim I tütre Anastasiaga.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1266. aastast nõudis ta Wismari juutidelt kaitseraha maksmist. Samal aastal alustas ta programmi "leiva ja veini annetamine", mille käigus tarniti Wismari raekoja poolt 20 Ilenburgi piirkonna kirikule armulaua veini ja leiba. Paljude piirkonnas asuvate kirikute jaoks on see määrus nende esmakordne mainimine dokumendis. 1270. aastal korraldas ta ristisõja Leedu vastu, mis ei olnud sel ajal ristiusustatud.

1271. aastal tegi ta palverännaku Pühale maale. Teel olles võeti ta vangi ja viidi Kairosse, kus araablased teda 27 aastat vangistuses hoidsid. Tema eemalolekul valitsesid Mecklenburgi tema vennad Johann II ja Nikolaus III, pärast võitlust vendade ja nõbudega regentluse ja laste eestkoste üle. Pärast Johann II surma 1283. aastal valitses Nikolaus III üksi, kuni Heinrich II 1290. aastal täisikka jõudis.

Heinrich I naasis Mecklenburgi 1298. aastal Morea ja Rooma kaudu. 1299. aastal jätkas ta ametlikult oma valitsemisaega, ehkki tõenäoliselt jättis ta valitsuse peamiselt oma poja Heinrich II hooleks.

Heinrich I suri 1302. aastal ja maeti Doberaner Münsterisse.

Järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Johann I
Mecklenburgi isand
1264–1275 ja 1299–1302
Järgnev:
Heinrich II