Margus Lattik

Mathura esitamas oma loomingut Hongkongi rahvusvahelisel luulefestivalil Poetry Nights 20. novembril 2019

Mathura oma näituse avamisel Viinistu Kunstimuuseumis augustis 2019

Margus Lattik (autorinimega Mathura; sündinud 7. novembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik, tõlkija ja kunstnik.

Ta on lõpetanud 1992. aastal Tallinna Reaalkooli ja Tartu Ülikooli inglise filoloogia alal. Aastail 2000–2001 õppis ta India 16. sajandi bhakti kirjandust Vrindavana Kõrgema Hariduse Instituudis Indias (Vrindavana Institute for Higher Education).

Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2005 ning kuulub ka selle tõlkijate sektsiooni.

Ta on üks Klassikaraadio saate "Fantaasia" tegijaid ja kuulus aastail 2017–2021 Rapla kultuurifestivali "Särin" korraldustiimi. Lattik juhatab väikekirjastust Allikaäärne.

Paraujujana on ta võitnud Eesti lühiraja meistrivõistlustel pronksmedali 50 m selilidistantsil (2016).

Ta on lisaks Eestile elanud Rootsis, Indias ja Filipiinidel.

Ta on koos Paul Kerese, Ain Veide ja Tarmo Koppeliga Isikuvabaduse Sihtasutuse üks juriidilisi asutajaid.

Looming

Mathura tuli Eesti kirjandusse rühmituse Erakkond liikmena 1990. aastate teises pooles. Tema esimene, tugevate orientaalmõjudega isikukogu “Poeesia valgel taustal” ilmus 2001. aastal, mil autor elas Indias. Tütrele pühendatud luulekogu “Kumalasepäev” (2012) on kohakeskne ja kirjutatud Käsmu lahe äärsetes külades Eesti põhjarannikul. Luulekogu “Käe all voogav joon” koosneb pühendusluuletustest autorit innustanud kunstnikele; raamatu ilmumist saatis selles käsitletud teoste koopiamaalide näitus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses. Tema esimene proosateos “Jääminek” on lugu autori lapsepõlvemaastikest Matsalu lahe ääres, loo peategelane on oma elule tagasi vaatav üksildane vanem mees. Teose ilmumisele järgnes rida esitlusi mitmel pool Eestis, kus autorit saatsid muusikaliselt Kadi Uibo, Jaak Johanson, Krista Citra Joonas ning Maili Metssalu. 2009. aastal ilmunud reisikiri “Guatemala, maa hing” on sisekaemuslik jutustus autori reisist Kesk-Ameerikasse kaks aastat varem; samast reisist inspireerituna on kirjutatud luulekogu “Luuletused Atitlani järvelt” (2008). Haikukogu “Tantsisklevail lehtedel ta keerleb” on kirjutatud 2017. aastal toimunud reisil Hongkongi.

Raamat “Lahusolek” (2021) on kirjutatud omalaadse palveraamatuna, keereldes paljuski inimese elu-usu ja selle kaotamise ümber. Üheks mõtteliseks tervikuks kirjutatud tekst mõtestab ajalikkust igaviku palge ees, inimese vajadust Jumala järele ning sellest kasvavate pürgimuste ängi ja väljakutseid. Raamat on kirjutatud kaheksa aasta jooksul maailma eri paigus, oluline osa sellest on sündinud Stockholmis, ent autor rändab ka Indias, Hongkongis ja Sise-Mongoolias. “Lahusolek” nomineeriti Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemiale.

Mathura loomingut iseloomustab tugev ökoloogiline tundlikkus ning keskendumine eksistentsiaalsetele teemadele, sagedane on visuaalse kunsti peegeldumine kirjanduses. Oma vaimses askeetlikkuses on tema loomingus nähtud liivilikkust, mis väljendub viies nominatsioonis Juhan Liivi luulepreemiale. Ta on olnud ka arvukate laulusõnade autor, mida on esitanud Ummamuudu (“Tunnen ära”, “Valgem pool” jpt), Vello Orumets (“Sõbrale” jt), Kadi Uibo, Kirtana Rasa, Rändaja, Sirli Hiius jt. Ta on kaasautorina pääsenud neljal korral Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti lõppvooru. Mariliis Valkonen on loonud tema sõnadele koorilaule.

Mathura on esitlenud oma loomingut kirjandusfestivalidel nagu Berliini Literaturfestival (ILB), International Poetry Nights Hong Kong, Poetas del Mundo San Salvador, European Poetry Festival London jm. Tema loomingut on tõlgitud enam kui tosinasse keelde, eraldi raamatud on ilmunud hiina, heebrea, soome, rootsi, inglise ja hispaania keeles.

Mathura on tõlkinud nii klassikalist kui ka kaasaegset kirjandust. Tema erihuviks on olnud väikerahvad ja -keeled, viimastest on ta vahendanud nt maoori, inuiti ja saami autoreid. Ta on tõlkinud nii luulet, proosat kui ka filosoofilisi käsitlusi. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad Derek Walcott, Dylan Thomas, Ben Okri, Christopher Isherwood, Kunwar Narain, Rumi, Chanakya (Tšānakja) jpt.

Mathura tegeleb ka maalikunstiga, tema töid on eksponeeritud Eesti Rahvusraamatukogus, Viinistu Kunstimuuseumis, Pärnu Endla teatris jm.

Bibliograafia

Luulekogud

• "Poeesia valgel taustal" (2001)
• "Sõstramesi" (2003)
• "Kaks tuulehoogu" (2004)
• "Kohalolu" (2006)
• "Inimene on rohi" (2008)
• "Luuletused Atitlani järvelt" (2008)
• "Kumalasepäev" (2012)
• "Käe all voogav joon" (2013)
• "Tantsisklevail lehtedel ta keerleb" (2019, 54 haikut eesti ja hiina keeles)
• "Lahusolek" (2021)
• "Sostenuto" (2023)

Romaan

• "Jääminek" (2016)

Muud väljaanded ja koostööd

• "Külaturul paadisadama ääres" (2007, CD, koostöö helilooja Kaido Kirikmäega)
• "Guatemala, maa hing" (2009, reisikiri)
• "Sõstrahelmed / Currant Beads" (2013, koos klaasikunstnik Kairi Orgusaarega)
• "Imeline karjus" (2018, kaksteist India pärimuslugu)
• "daylight/moonlight" (2020, kuue haiku põhjal loodud heliteos sopranile ja kammerorkestrile, helilooja Bonnie Yung)
• "Kirikuju" (2024, visuaalse luule raamat, koos luuletaja SJ Fowleriga)
• XX Matsalu loodusfilmide festivali ava- ja lõputseremoonia vahetekstid
• Rapla riigimaja seinatekstid
• "Reaali laul" (Tallinna Reaalkooli tunnuslaul, helilooja Mariliis Valkonen)

Valik tõlkeid

• Derek Walcott "Saared" (2009) ja "Oo tähine, tähine öö" (2015)
• Ben Okri "Jumalaid hämmastades" (2012), "Aafrika eleegia" (2014) ja "Imelamp" (2022)
• Dylan Thomas "Üksteist lugu" (2012)
• Witi Ihimaera "Vaalaratsanik" (2014)
• Amos Tutuola "Palmiveinijoodik" (2015)
• Markoosie Patsaug "Küti harpuun" (2018)
• Kunwar Narain "See ainuke maailm" (2010) ja "Kõigi sammude kuma" (2020)
• Ljubov Jakõmtšuk "Donbassi aprikoosid" (2019)
• Niillas Holmberg "Tagasitee" (2022)
• Mong-Lan "Vaid vihmal on tasased tiivad" (2024)
• Suradasa "Elada, et olla ookean" (2018)
• Bhartrihari "Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (2012, koos Martti Kaldaga)
• Bhaktisiddhanta Sarasvati "Gandhi kümme küsimust" (2015)
• Mirabai "Laulud tumedale armastatule" (2005)
• Rumi "Paradiisisõnad" (2020)

Autorinimi

Autorinimi Mathura tuleneb samanimelisest India linnast, mis on pärimuse järgi jumal Krišna sünnipaik. Nimevalik lähtub autori pikaajalisest huvist India kultuuri ja usundite, eriti bengali vaišnavismi vastu; nime andis talle 1998. aastal Jayapataka Swami. Lattik kasutas autorinime Mathura esimest korda laulusõnade loojana ansambli Sobe heliplaadil “Love Pioneers”.

Tunnustus

• 2004, 2018 Eesti Kultuurkapitali maakondlik aastapreemia
• 2014 Gustav Suitsu luulepreemia ("Käe all voogav joon")
• 2017 Virumaa kirjandusauhind ("Jääminek")
• 2022 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära"

Isiklikku

Ta põdes lapsena vähki, kaotades seeläbi parema käe. Sünnipäraselt paremakäelisena tuli tal ümber õppida vasakukäeliseks.

2002. aastast alates on Lattik elanud Raplamaal. Ta mängib harrastajana klaverit ja huvitub sibullilledest. Ta on Ameerika jalgpalli profiklubi Jacksonville Jaguars poolehoidja.

Välislingid

• Joonas Hellerma vestlus Mathuraga saates "Plekktrumm": https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-mathura
• Teet Korsteni intervjuu "Kohaliku Himaalaja leiab meie loodusest", Põhjarannik, 28.02.2017
• Maarja Pärtna. "Kesta katsumuste kiuste" – intervjuu Mathuraga, Sirp 11. juuni 2021
• Mathura Eesti Kirjanduse Teabekeskuse veebis
• Jan Kaus. "Nõnda püsib hetkeks maailma hiilgus" – luulekogu "Käe all voogav joon" arvustus, Looming 4/2014
• Asta Põldmäe. "Himaalaja Kasari luhal" – raamatu "Jääminek" arvustus, Looming 4/2017
• Saara-Lotta Linno. "Mõistukõneline sõud mõttejõel" – raamatu "Lahusolek" arvustus, Sirp 13. august 2021
• Kümme luuletust veebiportaalis Lyrikline
• Mathura loengud Ööülikoolis
• Kirjanduslik kolmapäev 14. august 2020
• Mathura mõtteid raamatust "Lahusolek" – ERR-i kultuuriportaal.