Margus Lattik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mathura esitamas oma loomingut kirjandusfestivalil HeadRead 27. mail 2011
Mathura oma näituse avamisel Viinistu Kunstimuuseumis augustis 2019.
Mathura oma näituse avamisel Viinistu Kunstimuuseumis augustis 2019

Margus Lattik (autorinimega Mathura; sündinud 7. novembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik, tõlkija ja kunstnik.

Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli ning Tartu Ülikooli inglise filoloogia alal, aastail 2000-2001 jätkas ta õpinguid India 16. sajandi bhakti kirjanduse alal Vrindavana Kõrgema Hariduse Instituudis Indias (Vrindavana Institute for Higher Education).

Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2005[1] ning kuulub ka selle tõlkijate sektsiooni.

Ta on üks Klassikaraadio "Fantaasia" saate tegijaid ja Rapla kultuurifestivali "Särin" korraldajaid. Lattik juhatab väikekirjastust Allikaäärne.

Paraujujana on ta võitnud Eesti lühiraja meistrivõistlustel pronksmedali 50 m selilidistantsil (2016).[2]

Ta on peale Eesti elanud ka Rootsis, Indias ja Filipiinidel.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Mathura tuli Eesti kirjandusse rühmituse Erakkond liikmena 1990. aastate teises pooles. Tema esimene, tugevate orientaalmõjudega isikukogu “Poeesia valgel taustal” ilmus 2001. aastal, mil autor elas Indias. Tütrele pühendatud luulekogu “Kumalasepäev” (2012) on kohakeskne ja kirjutatud Käsmu lahe äärsetes külades Eesti põhjarannikul. Luulekogu “Käe all voogav joon” koosneb pühendusluuletustest autorit innustanud kunstnikele; raamatu ilmumist saatis selles käsitletud teoste koopiamaalide näitus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses. Tema esimene proosateos “Jääminek” on lugu autori lapsepõlvemaastikest Matsalu lahe ääres, loo peategelane on oma elule tagasi vaatav üksildane vanem mees. Teose ilmumisele järgnes rida esitlusi mitmel pool Eestis, kus autorit saatsid muusikaliselt Kadi Uibo, Jaak Johanson, Krista Citra Joonas ning Maili Metssalu. 2009. aastal ilmunud reisikiri “Guatemala, maa hing” on sisekaemuslik jutustus autori reisist Kesk-Ameerikasse kaks aastat varem; samast reisist inspireerituna on kirjutatud luulekogu “Luuletused Atitlani järvelt” (2008). Haikukogu “Tantsisklevail lehtedel ta keerleb” on kirjutatud 2017. aastal toimunud reisil Hongkongi.

Mathura loomingut iseloomustab tugev ökoloogiline tundlikkus ning keskendumine eksistentsiaalsetele teemadele, oluline on ajalikkuse ja igavikulisuse omavaheline suhestus. Sagedane on visuaalse kunsti peegeldumine kirjanduses. Ta on olnud ka arvukate laulusõnade autor, mida on esitanud Ummamuudu (“Tunnen ära”, “Valgem pool” jpt), Vello Orumets (“Sõbrale” jt), Kadi Uibo, Kirtana Rasa, Rändaja, Sirli Hiius jt. Ta on kaasautorina pääsenud neljal korral Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti lõppvooru. Mariliis Valkonen on loonud tema sõnadele koorilaule.

Mathura on esitlenud oma loomingut kirjandusfestivalidel nagu Berliini Literaturfestival (ILB), International Poetry Nights Hong Kong, Poetas del Mundo San Salvador, European Poetry Festival London jm. Tema loomingut on tõlgitud enam kui tosinasse keelde, eraldi raamatud on ilmunud hiina, heebrea, soome, rootsi, inglise ja hispaania keeles.

Mathura on tõlkinud nii klassikalist kui ka kaasaegset kirjandust. Tema erihuviks on olnud väikerahvad ja -keeled, viimastest on ta vahendanud nt maoori, inuiti ja saami autoreid. Ta on tõlkinud nii luulet, proosat kui ka filosoofilisi käsitlusi. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad Derek Walcott, Dylan Thomas, Ben Okri, Christopher Isherwood, Kunwar Narain, Rumi, Chanakya (Tšānakja) jpt.

Mathura tegeleb ka maalikunstiga, tema töid on eksponeeritud Eesti Rahvusraamatukogus, Viinistu Kunstimuuseumis, Pärnu Endla teatris jm.

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Poeesia valgel taustal" (2001)
  • "Sõstramesi" (2003)
  • "Kaks tuulehoogu" (2004)
  • "Kohalolu" (2006)
  • "Inimene on rohi" (2008)
  • "Luuletused Atitlani järvelt" (2008)
  • "Kumalasepäev" (2012)
  • "Käe all voogav joon" (2013)
  • "Tantsisklevail lehtedel ta keerleb" (2019, 54 haikut eesti ja hiina keeles)

Romaan[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Jääminek" (2016)

Muud väljaanded ja koostööd[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Külaturul paadisadama ääres" (2007, CD, kahasse Kaido Kirikmäega)
  • "Guatemala, maa hing" (2009, reisikiri)
  • "Sõstrahelmed / Currant Beads" (2013, kahasse klaasikunstnik Kairi Orgusaarega)
  • "Imeline karjus" (2018, kaksteist India pärimuslugu)
  • "daylight/moonlight" (2020, kuue haiku põhjal loodud muusika sopranile ja kammerorkestrile, helilooja Bonnie Yung)

Valik tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Derek Walcott "Saared" (2009) ja "Oo tähine, tähine öö" (2015)
  • Ben Okri "Jumalaid hämmastades" (2012) ja "Aafrika eleegia" (2014)
  • Dylan Thomas "Üksteist lugu" (2012)
  • Witi Ihimaera "Vaalaratsanik" (2014)
  • Amos Tutuola "Palmiveinijoodik" (2015)
  • Markoosie Patsaug "Küti harpuun" (2018)
  • Kunwar Narain "See ainuke maailm" (2010) ja "Kõigi sammude kuma" (2020)
  • Ljubov Jakõmtšuk "Donbassi aprikoosid" (2019)
  • Suradasa "Elada, et olla ookean" (2018)
  • Bhartrihari "Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (2012, kahasse Martti Kaldaga)
  • Bhaktisiddhanta Sarasvati "Gandhi kümme küsimust" (2015)
  • Mirabai "Laulud tumedale armastatule" (2005)
  • Rumi "Paradiisisõnad" (2020)

Autorinimi[muuda | muuda lähteteksti]

Autorinimi Mathura tuleneb samanimelisest India linnast, mis on pärimuse järgi jumal Krišna sünnipaik. Nimevalik lähtub autori pikaajalisest huvist India kultuuri ja usundite, eriti bengali vaišnavismi vastu; nime andis talle 1998. aastal Jayapataka Swami. Lattik kasutas autorinime Mathura esmakordselt laulusõnade loojana ansambli Sobe heliplaadil “Love Pioneers”.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastast alates on Lattik elanud Raplamaal. Ta mängib hobi korras klaverit ning huvitub sibullilledest. Ta seljatas lapsena vähi, kaotades seeläbi parema käe.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kroonikat, Looming, 2005 juuni, lk 945
  2. Eesti Ujumisliit. "XXIV Eesti Lühiraja meistrivõistlused ujumises". 18.12.2016.
  3. "Virumaa kirjandusauhinna laureaat on Mathura proosateosega "Jääminek"". kultuur.err.ee, 20.02.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]